 |
Juba teist korda sai teoks Pajusi mõisapäev mõisahoone ees, sees ja auväärses mõisapargis. |
Arvukate esinejate, uhkete tiitlite, stiilse riietusega ning asjalike käsitöömeistritest kauplejatega jättis päev igati toreda mulje, õigustades igati iseloomulikku nimetust.
Pajusi mõisapäeva peakorraldaja ja Pajusi külaseltsi juhatuse liikme Aili Soolepa sõnul võib tema jaoks mõisapäeva ühtpidi küll tööpäevaks lugeda, ent teisalt võtavad mõisapäevast osa mõnusad ja toredad inimesed ning seetõttu ta seda tööpäevaks ei pea. “Tööpäevadeks võib lugeda paljusid mõisapäevale eelnenud päevi, mil kogu programm kokku tuli seada,“ rääkis peakorraldaja. Aili Soolepp ei salga, et mõisapäeva idee autor on tõepoolest tema, ent ta toonitas samas – ühtki sellises mastaabis üritust pole võimalik üksi ette valmistada ja seetõttu saab niisugune tore päev teoks ainult meeskonnatööna.
Ilmataatki on Pajusi mõisapäevale oma õnnistuse andnud, sest isegi eelmise suve vihmaste ilmade vahel naeratas pilve tagant päike just Pajusi mõisapäeval. Mõisapäeva juht tundis rõõmu sellestki, et paljud prouad kandsid mõisapäeval kauneid kübaraid ja sellestki, et kohal olid ka Pajusi kunagiste mõisnike Von Wahlide noorema põlve esindajad. Mõisnike järeltulijad on alati mõisapäevale oodatud ning nad juba teavad, et selline üritus toimub juulikuu kolmandal laupäeval.
Päeva naelaks tiitlite jagamine
Üsna palju elevust tekitasid mõisapäevaliste hulgas Väike-Maarja näiteringi harrastusnäitlejad etendusega “Ärapõlatud peigmehed“. Mullust Pajusi mõisapäeva juhtis Mare Taar Väike-Maarjast ja nii tekkiski Pajusi külaseltsil kontakt sealse näiteringiga. Aili Soolepp rõõmustas ka oma valla piigade Karita ja Kristina Lepiste üle, kes astusid mõisapäeval rahva ette lauljatena.
“Praegused mõisapäeva korraldajad peavad varsti oma koha loovutama noorematele tegijatele. Noor põlvkond kasvab peale ja küllap viib mõisapäeva traditsioonina edasi,“ lausus Aili Soolepp lootusrikkalt. “Mulle teeb rõõmu et inimesed aktiivselt mõisapäevast osa võtavad.“ Päeva peakorraldaja sõnul ei saagi loota, et kõik osalejad on kohal kogu päeva jooksul. “Päevakava on ju piisavalt pikk ning inimesed käivad kohal just nii nagu neil selleks aega ja võimalust on. Eks õhtul ansambli saatel tantsima tulevad enamjaolt nooremad inimesed. Kui ilusat ilma kogu päeva peale jagub, siis pole kahtlust, et meie mõisapäev läheb kenasti korda,“ lausus Aili Soolepp optimistlikult.
Peakorraldaja hinnangul kujunes päeva “naelaks“ mõisaprouade ja –härrade ning preilide ja noorhärrade valimine. Igati erapooletu komisjon päeva peategelaste välja valimiseks oli juba aegsasti paika pandud. Nii pärjati mõisaproua tiitliga Põltsamaalt kohale tulnud ja stiilse riietuse ning päevavarjuga rahva ette astunud Rutt Tänav, mõisahärra tiitli omanikuks sai aga kohalike mõisnike järeltulija Björn von Wahl. Mõisapreili tiitel anti üle kaunile preilile Karita Lepistele ning noorhärra tiitli vääriliseks tunnistati Rain Tiku. Lisaks anti välja veel aidamehe ja aidamehe naise tiitel, mille omanikeks said Heino ja Eda Puide.
Inimeste tähelepanu paelus ka tuntud pajusilase Heino Suttingu üles pandud näitus “taeva all“ tehtud fotodest. Aili Soolepa sõnul on Heino Sutting tõepoolest tubli mees ning Pajusi seltsielus alati aktiivselt kaasa löömas.
Mõisapäeva nimi osutus heaks valikuks
Pajusi külaseltsi juhatuse esimees Arvi Kuusk nõustus küll sellega, et mõisapäeva saab teoks teha üksnes meeskonnatööna, ent tõdes samas, et kõige suurem roll selle ürituse ettevalmistamisel on siiski Aili Soolepal. Arvi Kuusk pakkus mõisapäevalistele rõõmu rahvatantsijana Pajusi segarahvatantsurühma “Kaljaan“ liikmena.
“Minul tuli mõisapäeva ettevalmistamisel kaasa aidata kasvõi pinkide kandmisel. No oli veel nipet-näpet,“ jäi Arvi Kuusk tagasihoidlikuks.
Algselt plaaniti Pajusi suvine suurüritus teoks teha külapäeva nime all, ent rõhutamaks sealse mõisa tähtsust otsustati valla suvine suurüritus nimetada mõisapäevaks. Ilmselt oli see igati õige otsus, sest mõisapäev muudab ürituse stiilsemaks ja toimumispaika arvestades ajakohasemaks. Arvi Kuuse sõnul ajastati Pajusi mõisapäev sealse külaseltsi sünnipäevale. Pajusi külaselts sai eluõiguse juulis aastal 2000. Nii tähistab Pajusi külaselts järgmisel mõisapäeval oma kümnendat juubelit.
Pajusi külavanem Jüri Siirmäe pidas mõisapäeva läbiviimisel oluliseks, et see meelitaks lisaks pajusilastele kohale ka külalisi, kelle juured Pajusis. Temal täitus tänavu 30 aastat pajusilase staatust. “Tegelikult on see ikka väga lühike aeg võrreldes kasvõi selle ajaloolise mõisahoonega, mille ees me hetkel seisame,“ tõdes külavanem. Jüri Siirmäe uskus, et inimesed on mõisapäevaga rahul ja nii mõnigi kaugemalt tulnu leidis sellel päeval üles oma kunagised lapsepõlvesõbrad. Siirmäe sõnul nende üritusel pileteid pole ja käevõrusid välja ei jagata. Ent ta loodab sellegipoolest, et inimeste hulka silmaga hinnates ja esinejate rohkust arvesse võttes võib osalusega rahule jääda. “Me tunneme rõõmu küll eelkõige oma rahva aktiivsuse üle, kuid head meelt valmistab seegi, kui näeme mõisapäeva külaliste seas nii adaverelasi, põltsamaalasi kui kaugemalt tulnuidki. Mis võib veel rohkem rõõmu teha kui lahke ilmataat,“ rääkis Jüri Siirmäe heatujuliselt.
Pajusi vallavanem Reet Alev tõdes, et väga raske on mõisapäeva paigutada just sellisele ajale, mil kusagil mujal muud üritust toimumas pole. Kuid õnneks jätkub igale poole publikut.
iii
TOOMAS REINPÕLD
