Jõgevamaa üks paremini säilinud mõisakomplekse asub Pajusis. OÜ Paalakalda eestvõttel on korda saanud üks selle kompleksi põnevamaid hooneid — muinsuskaitse all olev ait-kuivati. Möödunud reedel sai seal teoks esimene kontsert, mis oli pühendatud lõõtspillimuusikale.
Mine tea, kas rohkem armastusest lõõtspillimuusika vastu või soovist värskelt restaureeritud hoone ka seestpoolt üle vaadata, aga kontserti tuli kuulama ligikaudu 250 inimest lähemalt ja kaugemalt. Pärast kontserti oligi kõigil võimalus majale tiir peale teha. Vaatamist ja ahhetamist oli kõvasti, sest arukust, meisterlikkust ja ilumeelt on olnud nii hoone kunagistel ehitajatel kui ka nüüdsetel restaureerijatel.
“OÜ Paalakalda eesotsas Lembit Paaliga on suisa uskumatu asjaga hakkama saanud,” tõdes Pajusi vallavanem Reet Alev. “Üks väärtuslik hoone korda tehtud ja sellele hing sisse puhutud ning küla tänu sellele tükk maad kaunimaks saanud.”
Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere lisas, et sellisest omanikust, nagu OÜ Paalakalda, on muinsuskaitseametil suur rõõm.
“Kes omalt poolt nii palju panustab, seda on valmis toetama ka riik,” ütles Sille Raidvere, viidates sellele, et OÜ Paalakalda on saanud Pajusi ait-kuivati tarvis kahel korral kinnismälestise avariiremondi toetust.
“Sama omaniku käes on veel mõned Pajusi mõisakompleksi muinsuskaitsealused hooned. Loodetavasti saavad needki korda. Hea, et omanik töid kõige suuremast ja keerulisemast hoonest alustas, siis on loodetavasti natuke lihtsam järgmistega edasi minna,” ütles Sille Raidvere.
Vanad materjalid
OÜ Paalakalda juhatuse liige Lembit Paal ütles, et ait-kuivati kordategemiseks kulus kolm aastat.
“Täna on siin koos päris suur hulk inimesi, kes selle hoone kordasaamisele ühel või teisel viisil kaasa aitasid,” sõnas Lembit Paal. “Eriti suure tänu on ära teeninud OÜ Põltsamaa Ehirest juhatuse liige Janari Reinsoo ja Pajusi ABFi ehitusjuht Heino Puide. Ning lisaks muinsuskaitseametile võlgneme rahalise toetuse eest tänu Leader-programmile.”
Suurem osa hoone kordategemiseks kulunud rahast tuli siiski firma enda rahakotist. Põhilised ehitustöödest tegi ära OÜ Põltsamaa Ehirest. Ka Lembit Paal oli ka ise kogu aeg hingega asja juures.
“Minu sooviks on, et vanad hooned võimalikult algupärase välimuse tagasi saaksid,” ütles Lembit Paal. “Seepärast püüdsime kasutada võimaluse korral umbes samast ajastust pärit materjale: puitu, kive jne. Karniisikivid “kinkis” meile aga kuivati ise. Kui olime alumise korruse laudpõranda eemaldanud, tuli sealt välja originaal-kivipõrand. Selgus, et see oli laotud karniisikividest, mida meil just hädasti vaja oli! Võtsime need üles ja kasutasime ära fassaadi taastamisel, põranda jaoks ostsime aga uued kivid.”
Lembit Paal ja ta mõttekaaslased on vanu palke, laudu, kive, telliseid, aknaid, uksi, valgusteid ja muud lähemast ja kaugemast ümbrusest kokku otsinud juba pikemat aega.
“Õnneks on kaaskodanike hulgas selliseid roti iseloomuga inimesi, kes midagi vana ära ei viska, päris palju,” ütles Lembit Paal.
Hoone dikteerib
Küsimusele, kas ta nägi juba hoonet ostes vaimusilmas sellist pilti, nagu praegu avaneb, vastas Lembit Paal eitavalt.
“Tegelikult pole see minu meelest üldse õige, kui kõigepealt kusagil kontoris 3D mudel valmis konstrueeritakse ja siis hakatakse seda vanasse hoonesse sisse suruma,” ütles Paal. “Kui vana hoonet kordategemise eesmärgil n-ö lahti harutama hakata, siis dikteerib see, mis sealt vastu vaatab, ise, mida hoonega edasi on vaja teha. Sama on vanale hoonele otstarbe leidmisega. Selle juureski tuleb lähtuda hoone enda loogikast. Näiteks ait-kuivatit restaureerides hakkas meile ühel hetkel tunduma, et siia mahuksid ja sobiksid veskiseadmed. Saimegi need Kallaste kandist ühest tühjana seisvast veskist ära osta ning tõime siia. Tulevikus loodame need ka tööle panna, siis hakkavad need inimest veelgi rohkem kõnetama.”
Tavapärast pidukõnede ja lindilõikamisega avamistseremooniat ei tahtnud Lembit Paal kuivati valmimise puhul teha, seepärast kutsus ta kohale oma lõõtspillimängijatest sõbrad ning korraldas kuivati ülemise korruse saalis toreda kontserdi. Põhiesinejaks oli Kolga-Jaani lõõtsamees Allan Paal, kes on, nagu Lembit Paalgi, põhiametilt põllumees. Allani mängupartneritena astusid üles Jaak Anderson Viljandist, Tarmo Noormaa Haanjast, Heino Tartes Savernast ja Lembit Paal ise.
Kontserdil viibinud tõdesid üksmeelselt, et lõõtspillimuusika sobib viljaväljade keskel seisvasse ait-kuivatisse kui rusikas silmaauku. Ent kindlasti sobib suure arvu eriilmeliste ja põnevate ruumidega hoone ka paljuks muuks, näiteks teatritegemiseks ja näituste korraldamiseks.
“Oleme avatud kõigile sedalaadi headele pakkumistele,” ütles Lembit Paal. “Arvestada tasub aga sellega, et kütet majas pole, nii et tegutseda saab siin vaid soojemal ajal.”
Küsimusele, mis vägi teda vanade hoonetega tegelema kisub, vastas Lembit Paal, et talle lihtsalt meeldib kõik vana.
“Tore oleks, kui saaksime siin, Pajusis tulevikus rahvale näidata terviklikku korras mõisakompleksi 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse miljööga. Selles suunas me tegelikult tasapisi liigumegi,” ütles Lembit Paal.
RIINA MÄGI
