Põltsamaa kandi inimesed eelistavad osta kohapeal toodetud sealiha. Põltsamaal linna külje all peab kunagise Lillevere-nimelise kolhoosi kompleksis sigu Paju Sigala osaühingu tegevjuht Toomas Tõnts, kes hakkas sellel alal tegutsema juba 1989. aastal.
Toomas Tõnts rääkis, et kui sealihatootmise kõrgajal jõuti nende firmas 350 emiseni, siis praegu on Paju talu laudas 150-160 emist. Enamik lihast töödeldakse ümber kohapeal. Kuuest-seitsmest tonnist valmistatakse hakkliha, grill-liha, šašlõkki või muid külmlihatooteid ja suurem osa toodangust müüakse ära Põltsamaa kandis. Osa külmlihatoodetest turustatakse ka Tartus ja Tallinnas, kuid need kogused pole märkimisväärsed, umbes viis kuni kümme protsenti. Kuumlihatooteid valmistatakse Paju farmis toodetud sealihast Viljandimaal asuvas Karula lihatööstuses.
Puhu pood järjest populaarsem
Paju seafarmi liha Eestimaalt välja ei müüda. Toomas Tõnts on rahul, et Põltsamaa kandis on piisavalt kliente, kes kahest kauplusest lihatooteid ostmas käivad. Samuti tarvitavad tema firma toodangut Põltsamaa ühisgümnaasium, Carl Schmidti Maja, Toidukuningad OÜ ja mitmed teised. Paju farmist pärit liha ostab ka Viljandimaal Kõos tegutsev Reta Tare OÜ. Suurem osa toodangust müüakse siiski läbi Puhu poe ja Jõe poe, toitlustuse osa moodustab kohapeal müüdavatest lihatoodetest 10-15 protsenti. Puhu poel on järjest paremini hakanud minema ja sealseteks põhiklientideks on läbisõitjad. Põltsamaa linna rahvast käib Puhu poes vähe, nemad on harjunud ostma Paju lihatooteid linnas asuvast Jõe poest.
Toomas Tõnts märkis, et läbisõitjad ei osta kaasa just väga suuri koguseid. Kõige rohkem soovitakse šašlõkki, mitut sorti grill- ja marinaadiliha. Tihti tellitakse neid tooteid juba ette. Lihatooteid võetakse kaasa välipidudele ja väljasõitudele, mistõttu on läbimüük suurem ikka nädalavahetustel ja riigipühade eel.
Tänavu on šašlõki ja grill-liha ostmine olnud varasemast tagasihoidlikum, eriti just Jõe poes. Toomas Tõnts näeb põhjusena, et vanemad inimesed kuigi palju šašlõkki ja grill-liha ei küpseta, noored eelistavad aga osta neid tooteid suurematest kauplustest koos muu söögi-joogiga ja pakendatult.
Mahetootmine sobib väiksematele
Toomas Tõntsi juhtimisel tegutsevates ettevõtetes saab koos teraviljakasvatusega tegelejate ja müüjatega tööd 16-17 inimest. Paju talu on perefirma, kus iga pereliige annab firma toimimiseks maksimumi. Ettevõtjana sooviks Tõnts veelgi väiksema arvu töötajatega hakkama saada, aga paraku pole kõiki töid võimalik automatiseerida.
Kõige paremini on automatiseeritud sigala, kuhu on tehtud märkimisväärne investeering, tänu millele on suudetud karmis konkurentsis vee peale jääda.
Ühe suunana on nii mõnedki toidutootjad läinud üle või on lähemal ajal üle minemas mahetootmisele. Tõnts on seisukohal, et mahetootmine on üsna kaheldava sisuga tegevus, sest sel juhul peaks kogu tootmisprotsess täielikult mahe olema ja seda on näiteks sigu söötes keeruline korraldada.
Tegelikult ei tohiks siis isegi vadakut sigadele sööta, sest see pole ju pärit mahedalt peetavalt lehmalt.
Paju talus seda teed ei minda, sest mahedalt on võimalik kasvatada vaid väikest arvu sigu. Mahetoodang on peremehe sõnul pigem nišitoode, mis sobib väikeettevõtjatele.
Seakatkuga tuleb võidelda metsas
Seakasvatajaga juttu ajades ei saanud praegusel ajal üle ega ümber seakatku teemast. Ettevõtja tunnistas, et talle on jäänud arusaamatuks, miks kehtestatakse mõttetuid tsoone, mis seoses katkuga tegelikult midagi ei muuda. Kui pannakse punasesse tsooni seafarm, mis asub katku surnud metsseast 70 kilomeetri kaugusel, siis ei näe ta sellisele käitumisele mingit loogilist seletust. Valga lihatööstus oli nõus võtma punasest tsoonist pärit sealiha tasuta vastu. Ka Paju seafarmi lihakehadele lüüakse nüüd peale kolmnurkne punane tempel, ostja aga tegelikult seda templit ei näegi, sest see läheb liha töötlemise käigus lihtsalt kaduma. Tõntsi sõnul ei muuda selline farmide tsoonidesse jagamine reaalselt midagi ja niisugune otsus on tehtud seakasvatajate kahjuks. Ekseko farmist 3,5 kilomeetri kaugusel asuv seafarm hävitati, aga Ekseko töötab edasi. Samas suleti sellest hävitatud seafarmist 70 kilomeetri kaugusel asuv farm.
Nii oli see veel nädalapäevad tagasi, kuid nüüd on kogu Eesti punases tsoonis, mis tähendab, et siit elussigu ega ka lihatooteid välja müüa ei tohi. Seakatk sai alguse metssigadelt ja seetõttu märkis Toomas Tõnts, et selle probleemi lahendus peitub metsas, kus tuleks kord majja lüüa. Tillukesel Eestimaal ei ole selliseid metsi, mida ei jõua läbi kammida.
Jäid ellu tänu liha töötlemisele
Tema sõnul tuleks piirata ka Eestisse sisse veetava sealiha kogust. Tema ettevõtjana näeb lahendust läbi seakasvatuse riikliku toetamise. Euroopa lõunapoolsetes riikides on seakasvatus võrreldes Eestiga oluliselt odavam ning kui seal makstakse tootjatele riiklikku toetust, siis pole meie seakasvatajatel võimalik sealsete tootjatega võrdsetel alustel konkureerida. Toomas Tõnts rõhutas, et tema firma on ellu jäänud ainult tänu töödeldud sealiha turustamisele läbi osaühingu Paju Poed kahe kaupluse. Ilma selleta oleks tulnud ammu seakasvatus lõpetada. Sigade söötmiseks kasvatatakse teravilja Kalikülas asuva Paju talu põldudel.
Paju seafarmist pärit lihast valmistatakse sinki ja vorsti Karula lihatööstuses, kuid pole välistatud, et seal varsti enam Paju talu sealiha vastu ei võeta. Samas on Paju talu farmis emiseid juurde paaritatud, et põrsaid juurde saada, sest sealihast kipub Põltsamaa piirkonnas vajaka jääma. Pealegi sulges Kaavere Agro Põltsamaal Pärna tänaval asunud lihakaupluse. Tema firmast tulev lihakogus saab aga suureneda alles 11 kuu pärast. Kui talus seoses seakatkuga midagi väga hullu ei juhtu, loodab ta tootmist tasapisi laiendada. Kui aga seakasvatajate elu väga kibedaks tehakse, pole teada, mis edasi saab. Toimekas ettevõtja lausus humoorikalt, et pillimehena võib ta siis hoopis akordioni kätte võtta ja kuhugi tänava äärde mängima minna. Toomas Tõnts loodab siiski parimat.
TOOMAS REINPÕLD
