Keskkonnateabe Keskuse andmetel on Eesti vooluveekogudel kokku ligikaudu 700 paisu, mille omanikest pooled on eraisikud või äriettevõtted. Paljud nendest paisudest asuvad jõgedel, mis on kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Niinimetatud lõhejõgedel avaldab aga paisutamine olulist negatiivset mõju veekogu seisundile, kalade rändevõimalustele ning seega ka lõheliste ja ka karpkalalaste sigimis- ja noorjärkude kasvualadele. Tulenevalt veeseadusest, on paisude omanikel lähitulevikus kohustus muuta veekogudel olevad paisud kaladele läbipääsetavaks. See tähendab, et paisudele tuleb rajada kalapääsud või paisud hoopiski lammutada.
1. jaanuariks 2013 tuleb nendel, kelle paisud asuvad jõgedel, mis on kantud keskkonnaministri määruse järgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, paisud kaladele läbipääsetavaiks muuta. Ülejäänud vooluveekogudel peavad paisuomanikud veekogu paisutamiseks omama samaks kuupäevaks vee-erikasutusluba ning tagama loa andja põhjendatud nõudmisel kalade läbipääsu 2015. aasta 1. jaanuariks.
Kalapääsude rajamine ning paisude lammutamine on kulukas ettevõtmine. Siinkohal tuleb paisuomanikele appi eurotoetus, mille abil on võimalik veeseadusest tulenevaid nõudeid täita ja veekogude seisundit parandada.
Vooluveekogude seisundi parandamiseks on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF) planeeritud toetusteks kokku 300 miljonit krooni, millest 150 miljonit kavatsetakse kasutada Keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud investeeringutekava alusel. Riiklikku kavasse esitatud projekti kohaselt parandatakse vooluveekogude seisundit 11 Eesti jõel. Projekt sisaldab riiklikult tähtsatel vooluveekogudel kalapääsude rajamist või paisuvarede eemaldamist voolusängidest, Emajõe vanajõgede lahti kaevamist ning Esna jõe pilootprojekti. Ülejäänud 150 miljonit jagatakse aga avatud taotlusvooru kaudu, kus kõikidel paisuomanikel on võimalik toetusetaotlus esitada. Toetuse saajateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused, riigiasutused, äriühingud ning mittetulundusühingud. Eraisikutel on arukas toetust taotleda mittetulundusliku tegevuse kaudu või koostöös eelpool nimetatud toetuse taotlejatega. Seda juhul, kui nendega on saavutatud eelnevad kokkulepped projekti elluviimiseks. Toetuse määr võib moodustada kuni 100 protsenti abikõlblikest kuludest, välja arvatud ettevõtetele, kellele kohaldatakse riigiabi andmise reegleid.
Taotlusvoorude korraldamist ning projektide elluviimist hakkab riiklikult koordineerima SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Taotluste esitamise tähtaeg on 25. oktoober 2010. Taotlusevorm on avaldatud KIK kodulehel (http://www.kik.ee/et/taotlejale/avatud-voorud.html).
Meetme määruses sätestatud tingimuste, taotlusvormi jms olulise informatsiooni kohta, mis on vajalik taotluste esitamiseks, saab täiendavat informatsiooni küsida SA-lt KIK.
Toetust saab taotleda:
*Kalapääsude rekonstrueerimiseks ja rajamiseks olemasolevale paisule, vajadusel koos paisu rekonstrueerimise ning sette eemaldamisega;
*Lõhelaste sigimis- ja noorjärkude kasvualade renoveerimiseks ja rajamiseks jõgedes ainult keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 nimetatud veekogudel;
*Truupide rekonstrueerimiseks kalade rände soodustamiseks;
*Kalade rännet takistavate paisude või paisuvarede likvideerimiseks, vajaduse korral koos sette eemaldamisega;
*Sootide avamiseks ja endiste jõesängide taastamiseks ainult keskkonnaministri 2004. aasta 15. juuni määruses nr 73 nimetatud veekogudel;
*Olemasolevale maaparandussüsteemi eesvoolule või ühiseesvoolule settebasseinide ja lodude rajamiseks. Määruse kohaselt antakse toetust ka koprapaisude likvideerimiseks, kaldapuistu mosaiiksuse kujundamiseks, ja jõkke varisenud voolutõkete eemaldamiseks, juhul kui see toetab eelnevalt nimetatud punktides 1 – 5 tegevusi.
i
PEEP SIIM, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist
