Šokeerivad teated riigi viletsa majandusseisu ja uute eelarvekärpimiste kohta tulevad juba mõni päev pärast 18. oktoobri kohalikke valimisi.
iii
Kui mäletate, siis ka 2-protsendilise käibemaksu tõstmisega tuli valitsus välja vaid paar päeva pärast eurovalimisi. Õiguskantsler Indrek Teder nimetas seda koguni salajaseks seaduseloomeks, sest asi tehti Riigikogu koalitsioonisaadikute ja rohelistelt ostetud häältega ära pooleteise päevaga, ilma et avalikkus oleks sellest midagi teadnud.
Juhivad asendajate asendajad
Kas pole mitte hämmastav, et peaminister Ansip on sel Eesti ajaloo hullemal kriisisuvel juba mitu korda puhkusel olnud? Vahepeal olid peaministri postil juba asendajate asendajad. Ehk märkasite ka, et kohe pärast kaitseminister Aaviksoo ülikriitilist märgukirja riigi olukorra ja sotsiaalkulutuste kärpimise kohta kadus peaminister momentaalselt jälle puhkusele. Kurjad keeled räägivad, et Reformierakonna kulisside taga on välja töötatud omamoodi taktika erakonna reitingu päästmiseks. Nimelt lastakse peaministrit viimasel ajal võimalikult vähe avalikkuse ette ja kui vähegi võimalik, välditakse talle sõna andmist. Et äkki ütleb jälle midagi rumalat ja et äkki annaks valimisteni venitada ilma halbade ja lapsesuuliste uudisteta. Mis aga juhtub pärast 18. oktoobrit, võib ainult oletada. Isamaa ja Res Publica Liidu surve pensionide vähendamisele või maksustamisele aina kasvab. Tervishoid on koht, kust saab raha rahvale märkamatult vähendada. Ei taha küll kedagi hirmutada ja ise ei usu ka seda devalveerimise juttu, kuid kahtlaselt palju on sellest räägitud ja siis jälle ümber lükatud.
Omavalitsused vaeslapse ossa
Täna süüdistab Toompea koalitsioon, et Tallinn ja mitmed teised omavalitsused vähendavad lasteaedade raha. Ent palju teab avalikkus sellest, et just valitsuse juhterakond otsustas esimese lisaeelarvega vähendada lasteaedade raha üleriigiliselt lausa 260 miljoni krooni võrra? Ei saagi teada, sest selle aasta 20. veebruaril ühendati ju lisaeelarve vastuvõtmine Ansipi valitsuse usaldushääletusega. See tähendas, et opositsioonil polnud võimalik selle aasta esimesse negatiivsesse eelarvesse omalt poolt ühtegi parandusettepanekut teha.
Samas kärpis riik oluliselt linnade ja valdade peamisest tuluallikast, üksikisiku tulumaksust omavalitsustele laekuvaid vahendeid, jättes senisest suurema protsendi riigieelarvesse. Nii võeti kärbetega linnadelt-valdadelt ära ka lõviosa riigipoolsetest teehoiuvahenditest, samuti vähenesid tuntavalt riigi toetused haridusasutustele ja raamatukogudele. Kokku on „oravate” valitsus tänavu kärbetega röövinud kohalike elanike taskust 2,5 miljardit krooni ja võime ainult oletada, kui palju plaanitakse omavalitsuste rahalisi vahendeid veel 2010. aasta riigieelarvega vähendada. Tundub, et kohalikke omavalitsusi tahetakse lõplikult välja suretada või siis „vabatahtlikult“ sunniviisiliselt naabervaldadega ühendada. Kahjuks kuuleb rahvas kõigest alles tagantjärele, pärast seda, kui Riigikogu on asja otsustanud. Samas ei räägita sõnakestki sellest, et suur osa saadikutest on nendele eelarvetele vastu hääletanud.
Televiisoris vaid suur pidu
Ja ega rahvas saagi riigis toimuvast teada, kui televisiooni kommertskanalid näitavad vaid suvepillerkaari ja pidusid või siis peksavad Keskerakonda. Vaid möödaminnes nimetatakse ka seda, et töötuskindlustusmaks 0,9-lt protsendilt 4,2-le tõusis, et haiguspäevade hüvitised vähenevad ja esimesed kolm haiguspäeva jäävad inimeste oma mureks, et kütte, vee, kanalisatsiooni, prügiveo hinnad kerkisid, et pensionäride proteesihüvitised võivad kaduda ja et lisaks matuseteenuste kallinemisele kaotati ka 3000-kroonine puusärgiraha. Et haiget last põetava vanema sissetulek vähenes ja lõpetati õppelaenu osaline kustutamine; et õpilaskodu toetused vähenesid, samuti põllumajandustoetused. II pensionisamba kompenseerimise lõpetamine on juba unustatud teema. Ju siis arvab riik, et inimesed usuvadki, et juba mõne aasta pärast hakkab valitsus ärajäetud kogumispensionide toetust 6 protsendiga tagasi maksma. Justkui me polekski üks Euroopa kiireima majanduskukkumise ja töötuse kasvuga riik. Nii et ka massimeedia on kaasa tõmmatud, halbadest asjadest lihtsalt ei räägita.
Nüüd tehakse kabinetivaikuses uut kärpekava, mida ei kavatsetagi Riigikogu ette tuua. Olgugi, et tegemist on sisuliselt kolmanda negatiivse lisaeelarvega. Mitte ükski kehtiv seadus ei anna valitsusele õigust võtta endale Riigikogu volitusi. Nii on põhiseaduse rikkumine tänasele valitsusele juba reegliks saanud. Ehk läheb läbi!
Ja võib-olla lähebki, sest ei kuule me ebapopulaarsetest otsustest enne, kui valimised möödas. Siis on aga Eestimaa hoopis teistsugune kui täna.
iii
MARIKA TUUS, Riigikogu Keskfraktsiooni liige
