Eestis on pagulaste teema muutunud liialt emotsionaalseks ja tihti napib inimestel sellekohast pädevat infot. Selline olukord sünnitab kõhklusi ja hirmu.
Põltsamaa linnavolikogu oktoobris peetud istungil jagas pagulaste teemal informatsiooni sotsiaalministeeriumi nõunik Kaisa Üprus-Tali. Nõuniku sõnul asub osa pagulastest praegu laagrites kolmandates riikides, osa juba Euroopas, enamasti Kreekas ning Itaalias. Euroopa riikides, kuhu pagulased on jõudnud, selgitatakse kõigepealt välja, kes on sõjapõgenikud ja kes majanduspagulased. Pagulasi vastu võtvate riikide esindajatele antakse üle toimikud esmase kontrolli läbinud pagulaste kohta. Eestis tegelevad esmase kontrolli läbinute seast meile sobivate inimeste väljavalimisega politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitseiamet ja sotsiaalministeeriumi töötajad.
Lubatakse vaid kontrollituid
Kõige olulisem on kindel olla selles, et Eesti riigi poolt vastu võetavad pagulased on kõik sõjapõgenikud. Nõuniku sõnul küsitakse temalt sageli, kuidas tehakse kindlaks, et tulija on kindlasti sõjapõgenik. Näiteks pole ju paljudel isegi dokumente.
Kaisa Üprus-Tali kinnitas, et need, keda tuvastada ei suudeta, ei kvalifitseeru kontrollitud pagulasteks. PPAl ja KAPOl on selle tarvis kindlad küsitlusmeetodid ja infokanalid, mille kaudu inimeste tausta kontrollitakse. Väga oluline on olla kindel selles, et Eestisse saabuv inimene ei oleks ohuks siinsele avalikule korrale. Samuti on oluline keeleoskus, sest on pagulasi, kes valdavad vaid selliseid keeli, mille oskajaid Eestis lihtsalt ei ole. Oluline on kindel olla selleski, et siia saadetavad tõepoolest siia tulla tahavad. Eestis ollakse valmis vastu võtma täisperesid, ka üksikvanemaga peresid ja orbe. Täisperesid eelistatakse järelmigratsiooni vältimiseks.
Pakutakse mitmesuguseid õppimisvõimalusi
Kui Eestisse saadetavad pagulased on välja selgitatud, võtab nad lennujaamas vastu neile määratud tugiisik. Seejärel viiakse inimesed tervisekontrolli. See võidakse läbi viia ka lennujaamas. Seejärel viiakse pagulased nende jaoks ette valmistatud elukohta. Eelnevalt toimub suhtlus sotsiaalministeeriumi ja kohalike omavalitsuste esindajate vahel ja lepitakse kokku, kuhu inimesed saadetakse. Pagulaste vastuvõtmisega käib kaasas ka teatud rahasumma, mille kohta sõlmitakse vastav leping. Nõuniku kinnitusel ei saa tekkida niisugust olukorda, kus näiteks Põltsamaa linnavõimu esindajad ei ole sinna saadetavatest pagulastest eelnevalt teadlikud. Kaasnevat raha tuleb kasutada lõimumisega seotud tegevusteks. Vaol tegutsevate tugiisikute kogemus on, et üks pagulasperekond vajab tugiisikuga üsna tihedat suhtlemist umbes kuue kuu vältel. Lisaks abistavad siia saabuvaid peresid vabatahtlikud.
Peredele tagatakse perearstiteenus, töötukassa teenus, keeleõpe, kohanemisprogramm jne. Keeleõpe on kohustuslik ja kui keegi tulijaist keelekursuse pooleli jätab, peab ta selle omast taskust kinni maksma. Tööealistel on võimalik läbida õpipoisi õpe ja omandada mingi eriala, samuti saavad inimesed jätkata õpinguid üldhariduskoolis. Koole toetatakse pagulaste õpetamisel ja siin on lubanud abikäe ulatada Innove ja Rajaleidja.
Esmased teenused peavad kättesaadavad olema
Kaisa Üprus-Tali sõnul on käesoleva aasta viimaste kuude jooksul plaanis Eestisse vastu võtta viis pagulasperekonda. Kahe aasta jooksul arvestatakse 600 pagulase Eestisse saabumisega, mis tähendab ca 400 täiskasvanut ja 200 last.
Sotsiaalministeeriumi on jõudnud ka elamispinna pakkumisi, kuhu pagulasi võiks asustada. Kui aga selline elukoht on kaugel bussipeatustest, koolidest, lasteaedadest, töökohtadest, siis vähemalt esimeses etapis inimesi sinna elama ei saadeta, sest seal tekiksid neil samasugused probleemid, nagu on mõnel pool meil endil.
Nõunik nentis, et kohalikele omavalitsustele muudab olukorra keeruliseks kohalike elanike suhtumine võõra kultuuritaustaga ja võõrast keelt kõnelevatesse võõrastesse. Eestisse saabuvatel pagulastel on õigus ka Eesti piires elukohta vahetada. Kui näiteks Põltsamaale saadetud pere soovib asuda elama Tallinna, siis võivad nad seda teha. Kui aga pagulaspere soovib asuda elama mõnda teise riiki, siis tuleb neil läbida selleks seadusega ette nähtud toimingud.
Elamisload Eestis antakse pagulastele üheks kuni kolmeks aastaks, seejärel vaadatakse load uuesti üle. Kui riigis, kust need inimesed on saabunud, sõda lõpeb, siis elamisluba lõpetatakse ning pagulastel tuleb Eestist lahkuda. Kaisa Üprus-Tali sõnul on meil kohalike omavalitsuste ametnike suhtumine pagulaste teemasse äärmiselt erinev ja loomulikult esineb siin-seal tugevat vastuseisu.
Ta ise käis hiljuti Genfis ja tõi näite, kuidas umbes Eesti- suuruse riigi tänavapildis võib kohata väga erinevate rasside esindajaid. Samas pole Šveitsis kuhugi kadunud sealsed traditsioonilised suveniirid, teada-tuntud kvaliteediga juust ja muu riigile iseloomulik. Ta on veendunud, et hirm, nagu kaasneks teiste rahvuste esindajate siia elama asumisega kohaliku kultuuri ja traditsioonide hääbumine, pole põhjendatud.
TOOMAS REINPÕLD
