Põltsamaa päevakeskusele ei suudetud pikka aega perenaist leida. Augustikuu keskel sai sobiv inimene lõpuks ametisse ja ta ei tulnud kusagilt kaugelt, vaid samast linnast ja pealegi veel üsna omapärasel moel.
i
Augustikuu 15. kuupäevast alates täidab Põltsamaa päevakeskuse perenaise kohustusi Anne Kurvits, kes varem töötas lasteaias “Tõruke” lasteaiaõpetaja abina. Kurvits ütles, et julguse sellisele ametikohale kandideerida andis talle eelnev töökoht lasteaias, kus tal tuli samuti tegelda inimestega ning organiseerida mitmesuguseid ettevõtmisi.
Uuele tööpostile otse tööbüroost
i
Anne Kurvits hakkas uut tööd otsima, sest töökoht lasteaias tuli n-ö tagastada lapsehoolduspuhkuselt naasnud inimesele. Põltsamaa päevakeskus teeb aga pidevalt tihedat koostööd oma naabriks oleva Põltsamaa tervisekeskusega ehk sihtasutusega Põltsamaa Tervis.
Jutuajamise juures viibinud SA Põltsamaa Tervis juhatuse esimees Merle Mölder lausus, et lasteaiast “Tõruke” iseloomustati Anne Kurvitsat kui tublit töötajat ja anti kaasa soovitus nende endine kolleeg päevakeskuse perenaisena tööle võtta.
Anne Kurvits oli juunis lasteaiast töölt vabaks saanud ja läks end tööbüroos arvele võtma. Kohe sai ta sealt teada, et Põltsamaa päevakeskusse otsitakse perenaist. “Nii ma siia tööle sattusingi,” resümeeris ta.
i
Praegu tegeleb ta maja korrastamisega, lahendada tuleb ka jooksvaid probleeme.
Merle Mölder lausus, et tervisekeskuse füsioterapeut Eda Puidegi tegutseb kordamööda nii ühes kui teises majas. Kord kuus sõidavad Tallinnast kohale Terviseabi OÜ esindajad, kes viibivad Põltsamaal kaks-kolm päeva. Oktoobris on neil plaanis pakkuda siin terve nädala vältel rehabilitatsiooniteenust.
Inimesi teenindavad ka logopeed, psühholoog, füsioterapeut ja tegevusterapeut. Tervisekeskuse juhataja sõnul on nii tervisekeskusel kui päevakeskusel sarnane sihtrühm.
“Meie sihtrühma moodustavad puuetega inimesed, sealhulgas puuetega lapsed ning eakad inimesed. Terve ja krapsakas inimene ju meie majja enamasti ei satu,” lausus Mölder. Puuetega laste vanemad on päevakeskuses juba kahel korral kokku saanud. Kahel päeval käis keskuses umbes kümmekond last.
Tähtis suhtlemise paik
Anne Kurvits tahab esimese sammuna Põltsamaa linna eakad päevakeskusse kokku kutsuda, et kuulda, mida asjaosalised keskuselt ootavad. Samas loodab perenaine, et keskuses kord juba tegutsema asunud ringid oma tegevust jätkavad.
Praegu saab seal tegelda toolivõimlemisega, mida juhendab Kaia Sarap. Soovi tuua kangasteljed üle päevakeskuse ruumidesse on avaldanud Põltsamaa Emadeklubi. Päevakeskuses loodetakse käima lükata ka kokandusring. Samuti plaanitakse kuus korra kutsuda kokku ratastooliga liikuvate inimeste ring. Selleks saab kasutada elektriautode abi, kuhu on võimalik ka ratastool sisse panna. “Kindlasti hakkame üheskoos tähistama pühasid ja tähtpäevi,” lubas maja perenaine. Praegu on Anne Kurvits saanud mitmeid uusi ideid tegevuse käivitamiseks päevakeskuse sauna külastanud inimestelt.
Hetkel neljapäeviti ja reedeti pakutavat saunateenust soovitakse veelgi laiendada. Keskuses on olemas ka vesiravivannid, kus on võimalik beebisid ujutamas käia. Sinna saab perearsti saatekirja alusel. Põltsamaa tervisekeskuse juhataja sõnul ei ole vesiravi näol tegemist sotsiaalse, vaid tervishoiuteenusega. Juba praegu toimivad päevakeskuses rehabilitatsiooniteenused ning käivitada kavatsetakse ka loengusari omaste kodus hooldamisest.
Samas on tervisekeskuse juhi sõnul paljude päevakeskuse klientide jaoks äärmiselt olulisel kohal suhtlemisvõimalus. Lisaks mitmetele enamasti naistele mõeldud käsitööringidele, loodetakse mõne huvialaringiga ka eakaid mehi päevakeskusse tuua.
Selleks näeb perenaine ühe võimalusena mälumängu korraldamist. Samuti tõi Anne Kurvits näite, et vahel võiks kokku kutsuda vanad kala- või jahimehed, kellel oleks omavahel tore juttu ajada. Ka võimlemine sobib maja perenaise kinnitusel nii naistele kui meestele.
Info ja nõuanded on igapäevatöö osa
Merle Mölder loodab väga hooldustöötajatele, kes saaksid nende kasutusse antud elektriautodega päevakeskusse kohale tuua nende hooldatavad inimesed. Üks elektriauto on ka päevakeskuse kasutuses. Kevadel saadud kogemus näitas, et eakad võiksid päevakeskusse tulla kella kümneks ennelõunal, mil hommikused toimetused on tehtud. Seejärel saab päevakeskuse elektriauto alustada toiduringiga.
Anne Kurvits lausus, et väga tähtsal kohal on ka info edastamine inimestele. Kui nooremad ja keskeas inimesed saavad palju infot interneti vahendusel, siis enamik vanemaealisi arvutit kasutada ei oska ja neile tuleb infot suuliselt jagada. Ta kinnitas, et on väga oluline, et vanem inimene saaks info otseallikast, näiteks arstilt, toitumisspetsialistilt jne.
Lisaks muudele sotsiaalsetele ja tervishoiuteenustele, saab päevakeskus vajadusel ka varjupaika pakkuda, seda nii perevägivalla ohvritele kui ka näiteks tulekahju puhul. Ka nõustamisteenust on juba osutatud — möödunud teisipäeval said soovijad käia psühholoogi jutul. Nõuandeid on jagatud ka tuleohutuse teemal. Päevakeskuses on antud välja uusi ID-kaarte: kodakondsus- ja migratsiooniameti töötajad võtsid siin inimestelt dokumendid vastu ning tõid need ka uuendatult samasse tagasi. Põltsamaa linnavalitsuse sotsiaalosakonnast kavatsetakse keskusse üle tuua ka invavahendite laenutus.
Töö kõrvalt koolipinki
Anne Kurvitsa sõnul asub ta töö kõrvalt Põltsamaa Ametikoolis õppima. Õppetöö toimub ühel päeval nädalas ja vältab kaks aastat.
Saunapäevadel on perenaise käest väga palju küsitud, mis päevakeskuses täpsemalt toimuma hakkab ja millal aktiivsem tegevus käivitub. “Küll läheb. Olen seda tüüpi inimene, kes suhtub ettevõtmistesse ja eluolusse optimistilikult. Kui ma juba sellise ameti valisin, siis loodan siin pikemalt tegutseda. Ma tahan näha, kuhu see “pall” veereb ja kuhu ma oma tööga ükskord välja jõuan. Ma tean, et inimestega töötades ja neile midagi head pakkudes saad selle hea kunagi endale tagasi. Olen siinse maja klientidelt saanud väga palju positiivseid emotsioone ning ootan kõiki selliseid inimesi siia meie tegemistest osa saama,” rääkis Anne Kurvits.
i
TOOMAS REINPÕLD
