Neljapäeva õhtupoolikul kogunesid ajaloohuvilised 13. Paduvere talumuuseumi ajalookonverentsile Jõgevale Laisholmi pubisse, mis on saanud oma nime kohaliku raudteejaama kunagisest nimest. Seekord räägiti konverentsil teemal „Sada aastat Eesti riiki Jõgeva vallas“. Muusikalist külakosti tõi Andrus Albrecht ehk Bonzo.
Tervituskõnes tunnistas Jõgeva vallavanem Aare Olgo, et teda meelitasid konverentsile tugevad esinejad ja intrigeerivate pealkirjadega ettekanded.
Konverentsi peakorraldaja, Vooremaa peatoimetaja Tiit Lääne meenutas oma avaettekandes „Sada aastat – vähe või palju?” – eraldi igat aastakümmet, vürtsitades seda toredate lugudega. Näiteks meenutas Lääne helilooja Alo Mattiisenit, kes 1988. aastal 19. sajandi esimese ärkamisaja laulude ainetel laulutsükli „Viis isamaalist laulu“ lõi, hoopis spordimehena.
Nimelt tahtis Mattiisen nooruses kergejõustikuga tegelda, peamiselt kõrgushüppega, ning seda ta salaja ka tegi, öeldes kodus, et läheb muusikakooli. Salajased trennid jäid aga ruttu ära, kui vanemad vale avastasid. Nii viidi Mattiisen muusikakooli tagasi.
Värvikad lood elust enesest
- aastatel noorena hukkunud maanteerattur Lauri Aus tõi Eesti ja ka Jõgeva maailma rattaspordikaardile, sest Sydney olümpiamängudel tegid ilma Jõgevalt pärit mehed eesotsas Lauri Ausi, Innar Mändoja ja Erki Pütsepaga, lisaks Janek Tombak Põltsamaalt. Ainsana ei olnud Jõgevalt pärit Jaan Kirsipuu. Lääne meenutas, et Austraalias toimunud olümpial oli temposõit Ausile omamoodi elamus, sest tema perekonnanime tõttu peeti teda austraallaseks, kuna rattal ilutses silt AUS.
Värvikaid lugusid ja toredaid näiteid toodi konverentsil teisigi. Betti Alveri muuseumi peremees Toomas Muru meenutas oma ettekandes „Värve ja värvikust Jõgeva linnast”, kuidas ta Postimehe ajakirjanikule Jõgeva linna sünnist väljamõeldud loo rääkis, mis hiljem leheveergudele ka tõe pähe kirja pandi.
„Ühtpidi saab igasuguseid legende luua, aga neid peab oskama kontrollida,“ sõnas Muru. Koolipoisina krutskeid täis olnud Muru meenutas, kuidas nad kaheksandas klassis koos pinginaaber Harri Ilvesega Lenini kuju viimase sünniaastapäeval palderjaniga üle valasid. Linna kassidel oli siis tõeline pidupäev. Nad käisid hoolega kuju tervitamas, miilitsad nägid aga süüdlaste väljaselgitamisega palju vaeva. „Keegi ei osanud meid kahtlustada,“ meenutas Muru naerdes.
Iga mõis vääriks omaette konverentsi
Mõisauurija Valdo Praust andis ülevaate kõikidest tänase suure Jõgeva valla territooriumile jäävatest mõisatest, mida on kokku 31.
„Suurem osa on neist kahjuks hävinud, ent paljud ka uue kuue saanud. Olen selle teemaga tõsiselt tegelenud ja kõikide mõisate jälgi ajanud. Igaüks neist on erilise looga, nii et nad kõik vääriksid omaette konverentsi,” ütles Praust ning lubas, et koostöös Paduvere muuseumiga püütakse seda ka teha.
Diplomaat ja Eesti lipuseltsi esimees Jüri Trei lahkas oma ettekandes Eesti lipu kui sümboli teemat. „Sinimustvalge, mis 1922. aastal kinnitati meie riigilipuks, väärib lugupidavat suhtumist. Meil on olemas lipuseadus, ja seda tuleb alati ka järgida,” lausus Trei.
Jõgeva valla aukodanik, õigusajaloolane Peeter Järvelaid ei jõudnud küll oma töökohustuste tõttu Almatõst Jõgevale, kuid ta saatis konverentsile huvitava ettekande, mille Tiit Lääne ette luges.
„Jõgeva valla alalt tulnud inimeste panus meie omariikluse ajaloos on olnud proportsionaalsest osast tunduvad suurem, nüüd on küsimus meie nooremale põlvkonnale, et nad seades samme enda elus, teeks neid nii, et näiteks saja aasta pärast, kui küsitakse kord jälle, et milline on Jõgeva valla panus meie omariiklusse, siis saaksime julgelt näidata, et see tordiviil suures ühises tordis on tõesti kohev, maitsev ja suur,” kirjutas Järvelaid.
KERTTU-KADI VANAMB
