Maakonnalehtede maakojukande dotatsioon peaks rahandusministri kinnitusel 2009. aasta riigieelarvesse alles jääma samas mahus kui tänavugi ehk 20 miljoni krooni ulatuses, kuid perioodika tellimisel hakkab senise viieprotsendilise käibemaksu asemel kehtima üheksaprotsendiline.
Neljapäeva hommikul (intervjuu toimus kolmapäeval – H. L.) peab peaminister Riigikogule üle andma 2009. aasta riigieelarve, mida pandi kokku viimase hetkeni. Kui suur on 2009. aasta riigieelarve maht ja kas saame ikka tasakaalus eelarve?
Tuleva aasta riigieelarve kulude maht on 98,7 tulude maht 97,8 miljardit krooni. Riigieelarve kulud suurenevad seega tänavusega võrreldes 9,2 ja tulud 8,5 protsenti.
Sarnaselt eelnevatele aastatele on riigieelarve koostamisel võetud eesmärgiks vähemalt tasakaalus valitsussektori eelarvepositsioon. See tähendab, et riigieelarve kavandamisel on arvestatud kõigi valitsussektorisse kuuluvate institutsioonide, sh kohalike omavalitsuste ning avalik-õiguslike institutsioonide eelarveplaane. Valitsussektori, mitte riigieelarve tasakaalu arvestatakse ka eurole ülemineku valmiduse hindamisel.
Kui tõenäoliseks peate varianti, et tuleva aasta riigieelarve jääbki tasakaalu ainult paberi peal, tegelikkuses aga tuleb defitsiiti minna?
Loodetavasti jääb 2009. aasta riigieelarve tasakaalu ka reaalsuses. Kuid ma ei välista täielikult ka defitsiiti minemist. Kõik sõltub sellest, mis majanduses juhtuma hakkab.
Millisel majanduskasvu eeldusel 2009. aasta riigieelarve põhineb ehk kui palju peaks majandus 2009. aastal kasvama?
Rahandusministeeriumi käesoleva aasta 25. augusti prognoosi järgi peaks Eesti majandus tuleval aastal kasvama 2,6 protsenti.
Mis saab tulumaksu vähendamisest? Kas see jätkub endiste plaanide järgi?
Riik lükkab tulumaksu alandamise ühe protsendipunkti võrra aasta võrra edasi.
Milliste toodete ja teenuste käibemaksumäärad tõusevad üheksa, millised kaheksateistkümne protsendini?
Käibemaksu erisused osaliselt tõesti kaovad – etenduste ja kontsertide, ohtlike jäätmete käitlemise ning matusetarvete ja -teenuste käibemaksu soodusmäär kaob ning tõuseb alates uuest aastast 18 protsendile. Käibemaksu soodusmäära tõstmine viielt protsendilt üheksale alates tuleva aasta algusest puudutab ravimeid, raamatuid, perioodikat ja majutusteenuseid.
Millised peretoetused kaovad?
Uuest aastast kaob ära isapuhkus, ka hambaraviteenust ei hüvitata enam 300 krooni ulatuses. Tulevast aastast lõpetatakse 450-kroonine koolitoetus. Samuti lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine vanemale, kellele makstakse samal ajal vanemahüvitist.
Millised täiendavad maksud 2009. aastal tulevad? On räägitud automaksust, kange alkoholi aktsiisi suurendamisest, gaasiaktsiisi 300-protsendilisest tõusust?
Viidatud maksutõuse ei tule.
Mis saab 2009. aastal perioodika maakojukande dotatsioonist?
Maakonnalehtede kojukande dotatsioon jäi eelarve eelnõu järgi samaks, mis tänavugi — 20 miljonit krooni.
Kui palju vähenevad 2008. aastaga võrreldes bussidotatsioonid? Kas järgmisel aastal on lootust, et bussid üldse veel sõidavad? Või liigub ühiskondlik transport järgmisest aastast vaid hommikuti ja õhtupoolikuti, et lapsed kooli ja koolist koju saavad?
Bussid sõidavad ikka. Maakondlikud bussiliinid saavad eelarve eelnõu järgi isegi 2008. aastaga võrreldes umbes 38 protsenti dotatsiooni juurde ning see on ette nähtud maanteetranspordi korraldamiseks.
Kui palju on vähenenud Edelaraudteele makstav dotatsioon, st kui suurt piletihinna tõusu võivad oodata rongireisijad?
Toetus ASile Edelaraudtee diiselrongidega avaliku liiniveo teenuse korraldamiseks on kavandatud 2009. aastaks 182 miljonit krooni, mis on viis miljonit krooni rohkem kui tänavu. Elektriraudteele 54 miljonit krooni, mis on sama tase kui tänavu.
Aga pensioni kojutoomine? Selle eest hakkab Eesti Post ikka tädi Maali käest raha võtma? Mis sellest, et tal läheduses 20 kilomeetri raadiuses pole postkontorit, poodi ega käi pangabussi, sularahaautomaadist rääkimata, ja ka tervis ei võimalda alati linna pensioniraha järele sõita?
Plaanitud muudatustega on kavandatud põhiliselt riiklike pensionide ja toetuste kättetoimetamine saajatele tasuta pangateenusena ja erandjuhtudel kojukandena. Kojukandena posti kaudu võimaldatakse teenus väga väikese pensioni saajatele, kellel ei ole võimalik pensioni kätte saada pangateenusena, kuna elukoha läheduses vastav võimalus puudub või nad on raske puudega, mistõttu liikumisvõimalused on piiratud.
Samal ajal võivad ka edaspidi kõik isikud saada oma pensioni või muud hüvitist kätte posti kaudu, kuid sellisel juhul on teenus tasuline.
Peale selle on pangateenused pensionäridele enamikus pankades tasuta. Hetkel saab pensioni Eesti posti kaudu 38 protsenti saajatest, kellest suur osa elab linnades ja asulates, kus on pangateenused hästi kättesaadavad. Riigis, kus on nii hästi arenenud pangateenuste osutamine, ei ole millegagi põhjendatud maksumaksja raha kulutamine suurtes summades ainult riiklike hüvitiste kättetoimetamise eest. Ühtlasi peame arvestama ka asjaoluga, et pensionide märkimisväärse kasvu tõttu on oluliselt paranenud ka pensionäride võimalused kojukande eest soovi korral tasuda.
Milliseid kärpeid pidi tegema näiteks rahandusministeerium? Kas selle hulka on arvatud ka töötajate koondamine? Kui palju inimesi peab rahandusministeerium tuleval aastal koondama?
Kokku tuleb rahandusministeeriumi haldusalas koondada 419 ametikohta, sealhulgas siis ka maksu- ja tolliametist, statistikaametis, riigihangete ametist. Rahandusministeeriumist koondatakse 65 ametikohta. Osa on juba koondatud, protsess on hetkel käimas.
Millise ministeeriumi tegevuskulusid vähendati kõige vähem?
Valitsuse prioriteedid kajastuvad osaliselt ka selles, milliste ministeeriumide tegevuskulusid vähendati kõige vähem. Need on kaitseministeerium, haridus- ja teadusministeerium ning siseministeerium.
Suurim eelarve kogukasv ootab järgmisel aastal ees kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi.
Millised suuremad projektid aastal 2009 peatatakse või hoopiski ära jäävad?
Kõik investeeringud, mida loodeti teha läbi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi, on edasi lükatud.
Mis saab Tallinna-Tartu maanteel Mäost liikluse möödasuunamisest? Kas see projekt läheb edasi või on rahapuudusel „külmutatud“?
Tallinna-Tartu maantee on üldise teehoiukava kontekstis, 75 protsenti kütuseaktsiisist peaks minema teedele, seda pole muudetud, vahendid teede ehitamiseks on olemas.
Mis saab vee- ja kanalisatsiooniprojektidest, st Euroliidu rahast?
Kinnitan, et Euroliidu rahade kasutamist on eelistatud ka 2009. aasta riigieelarvet koostades. Samuti on arvestatud kaasrahastamisega seotud kuludega.
Kui palju Euroliidu rahast jääb veel kasutamata, st mille kasutamist on võimalik omaosaluse puudumisel veel edasi lükata, mille puhul võib nukralt tõdeda, et „rong on läinud“?
Euroraha aastast 2004-2006 on vaja sel aastal ära kasutada. 2007. – 2013. aastaks ette nähtud summadega on veel aega. 2009. aastal kavatseme euroraha kasutada kokku 12 miljardit krooni. Maksimaalne kasutusaeg on 2015. aastani, peame selles perspektiivis asju korraldama.
Olete arutanud koalitsiooniga, mis võiksid olla järgmise riigieelarve prioriteedid? Mis on Eesti arengueelised?
Usaldusväärsus. Et kogu keerulises majandusolukorras säilitada eesmärgina eurole ülemineku kriteeriumide täitmine. See võib inimestele väga õõnes tunduda, et mis euro. Tegelikult on meie tulevik ikkagi eurotsoonis, et Eesti oleks igas mõttes elamiseks üks turvaline koht.
Pessimistid väidavad, et euro enne 2013. aastat ei tule.
Aga keegi ei võtagi selle peale mürki, et euro 2013. aastast tuleb. Praegu töötame selle nimel, et aastal 2011 oleks võimalik eurole ülemineku kriteeriumid täita.
Eelarve koostamise protsess käis küll nii, et igal nädalal uued maksud. Kuidas on võimalik töötada, kui meeskonnas on luik, haug ja vähk?
Ega lihtne ei olnud, aga kõik pole veel kaugeltki lõpetatud. 2009. aasta riigieelarve eelnõu peab veel ka Riigikogus heakskiidu pälvima.
HELVE LAASIK
