Kui kõrgelt haritud mõisavalitseja Joosep Toots Venemaalt kodutallu naasis, päris ta isalt, missugune “sisteem” kodumaa põllumajanduses parasjagu valitseb. Pärast väikest sõnaseletust sai mõisavalitseja vastuseks, et mingit süsteemi õieti polegi. Sarnase tõdemusega alustas Jõgeva akvarelligalerii Kala omanik Gennadi Lapin Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaali üles pandud näituse “Paber, värvid ja vesi” tutvustamist. Ta sõnas, et süsteemi, mis näitusetööd “ühe mütsi alla” koondaks, pole, kui mitte arvestada seda, et kõik pildid on ilusad ja nende autorid valdavad akvarellitehnikat professionaali tasemel.
Üheks suvekuuks Palamuse muuseumi külastajatele akvarellirõõmu pakkumine on galeriil Kala juba traditsiooniks kujunenud. Kui varasemad väljapanekud on olnud pühendatud mingile kindlale teemale (arhitektuur, loomad-linnud, lilled, aktid jne), siis seekord tõesti ühtset teemat pole. Ent ometi tekib tööde vahel mõnus kooskõla: lilled ja maastikud, portreed ja linnavaated, natüürmordid ja fantaasiapildid saavad omavahel sõbralikult läbi.
Põnevaks teeb väljapaneku seegi, et autorid esindavad erinevaid rahvusi ja akvarellikoolkondi: on eestlasi, Eestis ja Venemaal elavaid venelasi, leedulasi, lätlasi, soomlasi ja rootslasi. Isegi marid on Jõgeval elava Žanna Tohti näol esindatud. Ja kui elu karm tegelikkus näitab, et rahvuse pinnal võib tõsiseks löömiseks minna, siis näitusesaalis peavad eri rahvusest kunstnikud oma tööde kaudu vägagi viljakat dialoogi. Seal on nagu üksteisemõistmise oaas.
Paljud selle näituse pildid on varemgi omavahel kohtunud. Tänavuse aasta alguses sai galerii Kala nimelt hakkama sellise vägitükiga, et korraldas mahuka akvarellinäituse Tallinnas Mere puiesteel asuvas vene kultuurikeskuses. Näitusel oli pealinna kunstihuviliste seas päris suur menu. Nüüd on siis ligilähedaselt sama väljapanekut võimalik vaadata Palamusel.
Palamuse näituse avamispäeval, 28. juunil oli huvitav jälgida üht muuseumi ärklisaali sattunud lastega peret, mille liikmed hakkasid innukalt näitusetööde hulgast oma lemmikuid otsima. Ja igaühe maitse jaoks leidus midagi. Pereisa oli näiteks suures vaimustuses Ülle Meisteri öökullipiltidest, perepoeg aga Slava Semerikovi puuvilju kujutavast natüürmordist. Siinkirjutaja vaieldamatuks lemmikuks kujunes aga Elize Hiiopi “Vanaema portree”. See on ühest küljest meisterlik, teisalt äärmiselt soe pilt, mis annab tunnistust lähedastest suhetest kahe eri põlvkonna naise vahel.
Neile, kes ka ise akvarelliga tegelnud, võib näituse külastamine kujuneda suisa akvarellitehnika meistriklassiks: uurida on seal küll ja veel. Gennadi Lapin kavatsebki kasutada enda komplekteeritud näitust õppevahendina. Sel nädalal toimub Luual nimelt galerii Kala korraldusel rahvusvaheline akvarellilaager ning laagrilistel on plaanis ka Palamuse näitus ära vaadata. Homme, st reedel kella 12-17 saab aga kihelkonnakoolimuuseumi klassitoas vaadata laagris valminud tööde ekspressnäitust.
Näitus „Paber, värvid ja vesi” jääb avatuks 31. juulini.
RIINA MÄGI
