Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ei välista töötuskindlustuse maksemäära tõusu, kui uus töölepingu seadus ja sellega seotud töötuskindlustuse muudatused rakenduvad tänavu 1. juulist kokkulepitud kujul.
Tööturuamet ja Töötukassa on nüüd ühinenud ja esimene ühine tööpäevgi möödas. Kuidas see läks?
Alustasime ühinemise ettevalmistamisega aasta alguses ja jõudsime oluliste asjadega tähtajaks kenasti valmis. Seega võin öelda, et töiselt.
Olin koos sotsiaalministriga Põlvas sealset osakonda külastamas, tagasiteel astusin läbi ka Jõgeva osakonnast. Kohtasin mõlemal pool särasilmseid ja motiveeritud kolleege. Muuseas – Jõgeva osakond on meil oma asukoha ja ruumide poolest üks sobilikemaid. Eks ärevustki oli omajagu, aga loodan, et meie klientideni see ei jõudnud.
Sotsiaalminister on öelnud, et uuenenud Töötukassa toob tööturuteenuste pakkumisele uue kvaliteedi. Milles see uus kvaliteet seisneb?
Esimese sammuna oleme tugevdanud oma koosseise, muutnud töökorraldust ja lihtsustanud teenuste osutamisega seotud toiminguid selliselt, et konsultantidel oleks võimalik tööotsijate nõustamisele ja tööleaitamisele rohkem aega pühendada.
Klientide paremaks teenindamiseks seadsime kõigis maakondades sisse infolauad, kust tööotsijad saavad esmast teavet töötukassa teenustest ja toetustest. Töövahenduskonsultantide kõrval töötavad kõikjal juhtumikorraldajad, kelle tööks on koos kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja teiste spetsialistidega toetada neid inimesi, kelle töölesaamine on keeruline puude, vanuse, pikaajalise töötaoleku või muude takistuste tõttu.
Tööturuteenuste pakkumises aitab uut kvaliteeti saavutada ka paberite vähendamine, kaasaegse infosüsteemi loomine ja e-teenuste arendamine.
Tööd otsiv inimene vajab just konkreetselt tema vajadustest ja võimalustest ning oskustest lähtuvat nõustamist ja abi. Kuidas saaks töötukassa olla tööotsijale parim partner, kui ka töötukassal endal pole talle tööd pakkuda, st töötajaid otsivad nii vähesed firmad?
Tahame teha rohkem koostööd tööandjatega, et meil oleks tööd otsivatele inimestele vahendada võimalikult palju sobivaid töökohti, aga ka tööpraktika võimalusi. Tööotsingute juhendamise ja toetamise kõrval saame pakkuda erinevaid meetmeid, näiteks koolitust või tööpraktikat tööotsijate oskuste parandamiseks.
Valitsus otsustas tõsta töötukindlustusmaksu 1. juulist kolme protsendi peale. Kas Teie hinnangul sellest jätkub või tuleb peagi uus maksutõus? Kui jah, siis kui suur?
Kui uus töölepingu seadus ja sellega seotud töötuskindlustuse muudatused rakenduvad 1. juulist 2009 kokkulepitud kujul, võib osutada vajalikuks tõsta maksemäär kolmest protsendist kõrgemale.
Vaatame töötute hüvitiste määradele ausalt otsa ja oleme sunnitud tunnistama, et need on heade aegade määrad. Nüüd on küsimus ainult selles, millal jõutakse hüvitiste kärpimiseni? Sotsiaalminister on juba välja pakkunud, et töötuks jäänud saaksid seni plaanitust kümme protsenti väiksema töötuskindlustushüvitise. Kas kümne protsendiga tuleb välja, arvestades pidevalt kasvavat töötute hulka?
Praegu kehtivad hüvitiste määrad vastavad Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksi miinimumstandardile ehk see on Euroopas kokkulepitud minimaalne sotsiaalse kaitse tase töötuse korral. Nende kärpimisele kindlasti ei minda. Küsimus on praegu selles, kas oleme 1. juulist valmis rakendama senisest kõrgemaid hüvitisemäärasid, nii, nagu aasta tagasi seadusesse kirjutati. Arutelusid, kuidas töötukassa tulud-kulud tulevikus tasakaalus hoida on olnud erinevaid, saan vaid öelda, et ainult näiteks toodud kümneprotsendiline hüvitisemäärade langetamine seda ei taga.
Sotsiaalminister on lubanud hakata tööandjate ja ametiühinguga arutama n-ö kolme plaani. Need puudutavad maksemäärade tõstmist ja väljamaksete piiramist. Milles need kolm plaani seisnevad, kas Teie teate?
Neid töiseid arutelusid ja variante on palju. Arvan, et on korrektne, kui iga ettepaneku tegija kommenteerib oma ettepanekut avalikkusele ise.
Valitsussektori eelarvetasakaalu säilitamiseks soovib peaminister külmutada töötukassa reservid. Kuidas suhtute peaministri plaani?
Peaminister pidas tõenäoliselt silmas seda, et töötukassa netovara ei tohiks langeda allapoole teatud piiri. Töötukassa reservid on kogutud parematel aegadel halvemate jaoks, perioodiks, mil laekumised vähenevad ja väljamaksed suurenevad. See aeg on käes ja selle aasta esimeses kvartalis on meie netovara vähenenud 465 miljoni krooni võrra.
Kas valitsussektori eelarve tasakaalu nimel (ehk pikemas perspektiivis euro tuleku nimel) on ikka vaja nii suuri kärpeid?
Kõige parem ja terviklikum ülevaade valitsussektori eelarve tasakaalust on kahtlemata valitsusel. Meil puuduvad andmed selleks, et hinnata tasakaaluks vajalikku kärpemahtu. Samas olen samuti seisukohal, et oleme võtnud riigile kohustusi, mida praeguse tulubaasiga ei ole võimalik täita.
Uus töölepinguseadus, kui see peaks ikka 1. juulist jõustuma, teeb töötukassa olukorra veelgi keerulisemaks. Ettevõtjad ennustavad, et juba juuli lõpus on meil üle 100 000 töötu, kui praegu on neid 60 000 ümber. Kuidas töötukassa siis toime peaks tulema? Kui kauaks reserve jätkub?
Registreeritud töötuid on tõesti hetkel veidi üle 60 000. Kuid töötute koguarv on Eestis kogu aeg olnud registreeritud töötute omast suurem, sest kõik töö kaotanud ei soovi või neid ei saa töötuna arvele võtta (nt pensioniealised tööotsijad). Eurostati hinnangul on Eestis praegu töötute koguarv juba üle 80 000 ning tööandjadki räägivad tõenäoliselt töötute koguarvust, mitte registreeritud töötutest. Meiegi oleme oma kulude-tulude prognoosi aluseks võtnud rahandusministeeriumi kevadise riskiprognoosi, kus 2009. aasta teisel poolel ületab töötute arv 100 000 piiri. Nagu juba öeldud, kui sellistes majandustingimustes ette nähtud seadusemuudatused täies mahus jõustuvad, võib osutada vajalikuks maksemäära tõstmine kolmest protsendist kõrgemale.
Kuidas oleks võimalik töötute ümberõppesüsteemi veel paindlikumaks muuta? Üsna ajuvaba on, et Euroopa Sotsiaalfondi (ESFi) koolitused pole mõeldud töötutele? Liigsete bürokraatiatõkete tõttu, mida ise oleme endale seadnud, ei saa inimesi aidata?
Ka Töötukassa rahastab töötute täiend- ja ümberõpet suuresti Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Oleme koolituste hankimise senist korraldust lihtsustanud. Samuti tahame koolituste tellimisel võimalikult palju lähtuda tööturu vajadustest – nii palju, kui seda on võimalik olemasolevate andmete põhjal välja selgitada. Tööturukoolitus peab suurendama väljavaateid tööd leida.
Kui paindlik on praegu töötukassa ümberõppe ja koolituste süsteem ja kas seda saaks Teie hinnangul veel paindlikumaks muuta?
Teeme koostööd erinevate partnerite, sh potentsiaalsete koolituste pakkujatega, et vastata paremini nii tööotsijate kui tööturu vajadustele.
Olete Te uurinud ka praegusi töötuid, kui kiiresti nemad töö leiavad ja mis on selles protsessi inimestele kõige raskem?
2009. aasta esimese nelja kuu jooksul tööle rakendunud töötud olid töötuna arvel keskmiselt ligi neli kuud. Samas pole suurem osa viimastel kuudel töötuks jäänud inimesi veel tööle saanud ning seega ei ole võimalik ka praegu öelda, kui pikaks ajaks nad tegelikult töötuks jäävad. Samuti on sellel aastal üle poole töötuna arvel olnutest end arvelt maha võtnud muudel põhjustel kui töö leidmine või vanaduspensioniikka jõudmine. Seetõttu ei saa jälgida, kas ja millal need inimesed on tööle saanud. Samas tahaks rõhutada, et kui vähegi võimalik, tuleks vastu võtta ka eelmisega võrreldes kehvem töökoht, see võib olla uus võimalus. Töötuskindlustus toetab töö kaotanud inimest tööotsimise perioodil. Uuringud näitavad, et võimalused tööd leida langevad pärast kolmekuulist töötuseperioodi tunduvalt.
Kui palju töötuid saab töötukindlustushüvitist?
Aprillikuu jooksul töötuna arvel olnud 64 628 inimesest sai töötuskindlustushüvitist 20 755 inimest ehk ligikaudu kolmandik. Uutest arvele võetud töötutest hakkas töötuskindlustushüvitist saama aga ligikaudu 40 protsenti.
On Teil aimu, missuguse haridusega on n-ö keskmine töötu ehk millise haridusega inimesi praegu kõige rohkem töötuks jääb?
Kõige suurem osa ehk ligi kolmandik 2009. aasta esimese nelja kuu jooksul töötuna arvel olnutest oli üldkeskharidusega. See osakaal on olnud sarnane ka eelnevatel aastatel.
Kui palju olete kursis Jõgevamaa töötuseprobleemidega? Mida annaks meie maakonnas teha, et olukorda parandada?
Jälgime kogu aeg hoolega nii kogu Eesti töötuse olukorda kui muutusi maakondade lõikes. Registreeritud töötute arvu kasv on Jõgevamaal märkimisväärne: selle aasta aprilli lõpus oli töötuid arvel kolm korda rohkem kui aasta tagasi. Ülejäänud Eestiga võrreldes, kus töötus on kasvanud keskmiselt 3,5 korda, on Jõgeva maakonnas see suurenenud siiski veidi aeglasemalt. Ka registreeritud töötute osakaal tööealisest tööjõust jääb Jõgevamaal Eesti keskmisele veidi alla. Kui aprilli lõpus oli Eestis töötuna arvel veidi üle 9 protsendi tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga, siis Jõgevamaal arvel olnud 1352 inimest moodustasid napilt alla 9 protsendi maakonna tööealisest tööjõust. Seega võib praegu veel öelda, et Jõgevamaa käsi on käinud Eesti keskmisest veidi paremini.
Mida annaks maakonna olukorra parandamiseks teha?
Toetama peab ettevõtlikkust ja ettevõtlikke. Kasvõi sellega, et head algatust bürokraatiaga juba eos ei lämmatataks. Kui keegi suudab luua töökoha endale, on see juba suur asi, kui anda tööd veel paarile-kolmele inimesele, siis on see väga hea! Omavalitsused peavad olema aktiivsed, et kaasata järjest vähenevate eelarvetulude kõrvale Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid. Kahjuks ei ole meie maakond siin kuigi edukas olnud.
Avalikus sektoris peaks kokkuhoid jõudma viimases järjekorras lastehoiu ja hariduseni. Need on hädavajalikud teenused, mille kvaliteet ja kättesaadavus paneb inimese otsustama, kas vahetada elukohta või mitte. Selles valguses on täiesti arusaamatu minu koduvalla otsus hoida kõige selle arvelt kokku ja ehitada hoopiski vallamaja.
Tööandjad on praegu sunnitud tegema tõsiseid otsuseid, et hoida firmasid pankrotistumast. Koondatakse selleks, et säilitada maksimaalselt töökohti. See on paratamatu. Sama paratamatu nagu seegi, et igale langusele järgneb tõus. Kes tõusuni vastu peab, peab veel kaua vastu.
iii
HELVE LAASIK
