Päästeamet asus kortermajade tuleohutust kontrollima

Päästeamet viib reedeni läbi kontrollkampaaniat, mille eesmärk on veenduda kortermajade tuleohutuses ja evakuatsiooniteede läbitavuses. Iga piirkonna inspektorid valivad kontrollitavad majad ise välja ja võtavad korteriühistutega eelnevalt ühendust.


„Meie statistikast on näha, et kuigi tulekahjusid esineb üldiselt järjest vähem, on kasvamas just koduste põlengute arv,“ sõnas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe. Hoonetulekahjude koguarv on tänavu võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 11 võrra suurenenud. 2018. aasta esimese kolme kuuga põles 196 kodu, mida on üheksa võrra rohkem kui 2017. aasta samal perioodil. „Kõige suuremaks murekohaks ning tulekahju tekkepõhjusteks on eelkõige katkised küttekolded ning elektriseadmed. Kortermajade puhul võib ühes korteris peidus olev oht saada lõpuks saatuslikuks kogu majale,“ lisas Tähe.

Oluline vaba läbipääs

Tegemist on päästeameti tänavuse teise kontrollkäiguga kortermajadesse. Jaanuaris toimunud kontrollkäigud näitasid, et kõige suuremaks probleemiks on kortermajade trepikodades hoitavad esemed, mis on ohtlikud ja vastuolus tuleohutusnõuetega. Tihti hoitakse uste taga vana mööblit või lapsevankreid. Paljud korteriühistud tellivad kord aastas suurema konteineri, kuhu elanikud saavad oma tarbetuks muutunud asju viia. Vanematele majaelanikele tuleks seejuures kindlasti abi pakkuda.

Tulekahju korral saavad esmapilgul ohutuina näivatest esemetest takistused, mis segavad operatiivset ligipääsu. Puudustega kortermaju oli talvise reidi ajal 72 protsenti. 95 juhul alustati ka haldusmenetlust.

Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Arvo Jõgiste rääkis et jaanuaris  kontrolliti Jõgeval kolme korteriühistut, kus kõigis avastati rikkumisi.

Jõgiste sõnul kontrollitakse kampaania käigus peamiselt evakuatsiooniväljapääse, mis peavad olema liikumiseks vabad. Seal ei tohi olla mööblit, lapsevankreid, lillepotte, kingi ega puust kaste, sest need süttivad kergesti ja on halbade kavatsustega inimestele kerge saak. Samuti peab evakuatsioonipääs olema seestpoolt ilma võtmeta avatav. Kontrollitakse ka seda, kas üldkasutatavad elektripaigaldised, näiteks koridoris asuvad elektrikilbid, valgustid, juhtmed ja lülitid on korras.

Kedagi ei jäeta üksi

Kampaania raames vaadatakse üle ka põlevmaterjali ladustamine. „On inimesi, kes veavad näiteks ehitusmaterjalidega täidetud kilekotte esmalt ukse taha ning mõne aja möödudes juba keldrikoridori, lootuses, et küll korteriühistu sellega tegeleb,“ nentis Jõgiste.

Praegu ei ole korteriühistutel  tulekustutite paigaldamine kohustuslik, kuid ühistu võib vastava otsuse ise vastu võtta ja need paigaldada. Kindel on, et juba alates aastast 2009 peab igas korteris olema vähemalt üks suitsuandur. Majades, kus on gaasil töötavad veesoojendid, puuküttel toimiv ahi, kamin või pliit, on alates käesoleva aasta  1. jaanuarist kohustuslik vingugaasiandur. Anduri paigaldamine on vabatahtlik siis, kui tehniliste abinõudega on välditud vingugaasi teke ja eluruumi sattumine, näiteks kui gaasiseadme põlemisõhk võetakse otse välisõhust ning põlemisgaasid juhitakse samuti otse selleks ette nähtud korstna kaudu välja. CO2 on oma olemuselt lõhnatu, värvitu ja maitsetu mürgine gaas, mis levib inimesele märkamatult. Suitsuandurist vingugaasi tuvastamisel abi ei ole.

Korteriühistuid ei jäeta oma muredega üksi ja päästeamet korraldab vastavaid koolitusi, kust aktiivsemad ka osa võtavad. Jõgiste sõnul jõutakse kampaania raames ühe päeva jooksul külastada paari ühistut ning inimeste suhtumine jaguneb üldiselt kaheks. Ühed on mõistvad ja saavad kampaania vajadusest aru, teised ei ole kogu kampaaniast üldse huvitatud. „On väga korralikke korteriühistuid, kuid kampaaniad ei viida läbi niisama, vaid siiski olukorrast tingitult,“ sõnas Jõgiste.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus