Inimestel on tarvis ennast täiendada mitte ainult ametialaselt, koolitust on vaja ka eraelu ja pereasjadega toimetulekuks. Just seetõttu korraldatakse Põltsamaal juba mõnda aega perekoolitust paaridele. Paarisuhte koolituse (PREP) on tänaseks päevaks üle Eesti läbinud ligi 300 inimest, Põltsamaal toimunud kolmel koolitusel on osalenud umbes 40 huvilist.
Põltsamaal korraldavad paaridele koolitust Põltsamaa Ühisgümnaasiumi psühholoog Karmen Maikalu koos abikaasa, Põltsamaa Jordani koguduse vaimuliku Meelis Maikaluga. Karmen Maikalu sõnul korraldab Eestis paarinõustamist sihtasutus “Väärtustades elu“, selline koolitus on levinud üle kogu maailma ja seda viiakse läbi enam kui 50 riigis. Karmen Maikalu lausus, et sihtasutus, mille nõukogusse ta isegi kuulub, kirjutas projekti, et ka Eestis saaks paarisuhte koolitusega tegelema hakata.
Õpetasid USA professor ja Norra koolitajad
Maikalu sõnul konsulteerisid nad nii sotsiaalministeeriumi inimestega kui ka mitmete teiste spetsialistidega, kes kõik sellise koolituse mõtet toetasid. Eelmisel suvel saabus Ameerikast Denveri ülikoolist Eestisse professor, kes on ka üks selle koolitusprogrammi loojatest. Eestis viibis ka väike paarisuhte koolitusega tegelev rühm Norrast, kes siinseid koolitajad välja õpetasid. Koolitajaks pürgijaid oli palju ning seetõttu tekkis võimalus inimesi valida.
Paarisuhte koolitusel osalejaid on olnud väga erineva kooselu kogemusega alates nendest, kes alles plaanivad kooselu alustada kuni nendeni, kellel ühiselt käidud rada juba neljakümne aasta jagu. “Meie oma 15-aastase kooselukogemusega kuulume madalama staažiga paaride hulka,” rääkisid Karmen ja Meelis Maikalu.
Meelis Maikalu sõnul ei saa meestele sellisest koolitusest otsesõnu rääkidagi, vaid pigem on mehed sinna meelitatud naiste pealekäimisel. Pisut lihtsam on Meelisel olnud sinna esialgu kutsuda tuttavaid meesterahvaid. Suhtumine muutub siis, kui mehed juba ise koolitustsükli on läbinud. Nii mõnestki koolituse läbinud mehest on hiljem saanud soovitaja, kes oma sookaaslasi koolitusele minema manitseb.
Paarisuhe eeldab sõbrasuhteid
“Me püüame inimestel aidata mõista, et kaaslast ei ole tarvis mitte näägutada, vaid püüda teda mõista ja toetada,” jutustasid koolitajad sellest, mida ja kuidas paaridele selgitada ning selgeks teha püütakse. Koolitajate sõnul lisab praegune aeg pere- ja paarisuhetele veelgi probleeme juurde. Meelis Maikalu sõnul põhinevadki kõik olulised nähtused ja suhted meie elus turvalisusel. Koolitajate sõnul püüavad nemad panna inimesed mõtlema sellele, kuidas ise luua paarisuhtes turvalisust, mitte oodata seda väljastpoolt.
Praktiline koolitus toimub selliselt, et koolitusele kutsutakse kuni kaheksa paari, kus nendega tegeleb kaks koolitajat. Osalejatel on olemas väikesed töövihikud, mida iga inimene saab omaette täita. Üldistest ja kõiki paare puudutavatest probleemidest räägitakse kõigile koos, kuid oma isiklikest pereprobleemidest valju häälega koolitusel ei räägita.
Meelis Maikalu sõnul ollakse Eestis paarisuhte koolituse korraldamisel alles lapsekingades. Mitmetes teistes riikides on sedalaadi koolitamisega tegeletud juba 30 aastat.
Meelis Maikalu sõnul näitab sedavõrd suur riikide arv, kus paarisuhte koolitust läbi viiakse, et igal pool valitsevad paarisuhetes sarnased probleemid ja Eesti ei ole selles osas erandiks. Õnneks jõudis see koolitus Eestisse läbi Taani ja Norra, mis on inimeste elulaadilt ja käitumismallidelt Eestile märksa sarnasemad. Karmen ja Meelis Maikalu olid alguses ise Ameerikast pärineva koolitusprogrammi suhtes üsna skeptilised, ent kõik kakskümmend Eestis tegutsevat koolitajat on aidanud seda programmi kohalikele oludele kohandada.
Praegu tegutsevad paarisuhte koolitajad Tartumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Karmen ja Meelis Maikalu on Jõgevamaal ainsad paarisuhte koolitusega tegelevad inimesed. Teisalt pole Meelis Maikalu sõnul nende klientide valik piiratud mingi kindla territooriumiga, vaid iga koolitaja otsib endale kliendid ise ja selles osas ettekirjutusi ei ole. Kaugemasse tulevikku vaadates tahetakse see koolitus ka Eestis elava vene keelt kõneleva elanikkonnani viia. “Siinne vene kogukond on selle koolituse vastu juba huvi ilmutanud,” rääkis Karmen Maikalu. Koolituse vastu on huvi tundnud ka Eesti vanglasüsteem ja kaitsevägi.
iii
TOOMAS REINPÕLD
