Tallinnas peeti kolmapäevast laupäevani messi Eesti ehitab 2019. 253 osaleja hulgas oli seekord ka Jõgeva ettevõte – Juta&Kaido OÜ, mis toodab puitalumiiniumuksi ja puitaknaid.
„Meil on messist ainult positiivsed muljed,“ ütles messil ettevõtet esindanud Rauno Lehtla. Juta&Kaido on tegutsenud juba 1991 aastast ning ettevõtte juhatuse liikme Lehtla sõnul eriti ei ole vajanud tutvustamist.
„Seekord messile minnes mõtlesime rohkem projektiklientide – arhitektide ja arendajate peale. Huvi osutus aga ootamatult suureks ka eratarbijate hulgas. Jagasime laiali ligi viissada voldikut ning mitusada visiitkaarti. Esmaspäeva hommikuks oli meil postkastides juba 100 päringut toodete kohta.
Kuulsime, et meie kvaliteediga ollakse väga rahul. Päris palju oli neid, kes teatasid, et neil juba on meie aknad või uksed ja neil on selle üle hea meel,“ rääkis Rauno Lehtla.
„Saatsime messikutsed ka oma kauaaegsetele koostööpartneritele, projekteerijatele ja muinsuskaitsjatele,“ lisas ta. Võimalust messil ennast reklaamida peab Lehtla tagantjärgi väga väärtuslikuks. „Seal on hoomamatu hulk potentsiaalseid kliente. Nad saavad kõik meie toodangut koha peal oma käega katsuda. See on väga tõhus enesetutvustamise võimalus. Kas me endale karuteene ka tegime ja tellimustes umbe läheme, kes teab,“ muigas akna-uksevabrikant. „Ehituses mingit vaibumist nende muljete järgi küll ei paista. Huviliste hulgas oli vanemaid inimesi, kes kavandasid suuremat renoveerimist vanades majades. Palju oli ka noori peresid, kes tulid kohale oma uute majade projektidega,“ kirjeldas Lehtla huvilisi.
Ta oli väga rahul oma neljaliikmelise müügimeeskonnaga, kelle jaoks olid tööpäevad messil päris kurnavad. „Esimesel kahel päeval, mis korraldajate jutu järgi pidid olema rahulikud, tuli alustuseks järjest rääkida kaks tundi. Viimasel päeval jäi ka lõuna vahele.“
Juta ja Kaido toodab puitalumiinium välisuksi ja puitaknaid. Liimpuit on Lehtla sõnul eestimaine, plaatmaterjal tuleb Euroopast. Eesti puidu kvaliteediga on Lehtla rahul. Praegusel ajal on puidu töötlemine jõudnud sellele tasemele, et kvaliteedivahet talvise ja kevadel raiutud puidu vahel pole. Kuid kui raierahu jutuks tuli rääkis ta: „Ka see üks kuu, mis raierahuks praegu riigimetsas on, ei ole küllaldane. Linnud ei jõua selle ajaga pesakonda iseseisvaks kasvatada. Kui pikem raierahu kehtestataks, siis korraldub tootmine ju selle järgi ümber, tuleb lihtsalt tooraine ette varuda ja nii saab ikka toota. Ökosüsteemi uppi lüüa ju ka ei saa.“
ANDRA KIRNA
