Eesti Vabariigi aastapäeval sai Kuremaa lossis teoks sündmus, mida võib iseloomustada sõnadega: klaver põõsas või et kui püss on lavastuse algul seinal, teeb see lõpus pauku ka.
Pärast multifilmi „Sipsik“ vaatamist avanes publikul võimalus kohtuda filmi peategelasele hääle andnud näitleja, Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadi Ott Sepaga. Karismaatiline artist andis intervjuu ka ajalehele Vooremaa.
Mitmes kord Kuremaa lossis viibite?
Olen Kuremaal esimest korda. Olen küll käinud Palamusel, kuid ma tõesti ei tea, miks ma pole siia sattunud. Mind kutsus Kuremaale Tiina (Kuremaa turismi- ja arenduse sihtasutuse juhataja Tiina Tegelmann), kes ütles, et Kuremaa pole Kuremäe, kus elavad kloostris nunnad.
Kas olete filmi „Sipsik“ esilinastustel palju käinud?
Olen seni käinud kahel „Sipsiku“ näitamisel. Esmakordselt pidulikul esilinastusel Tallinnas Coca Cola Plazas ja teisel korral Kuremaa lossis. Rohkem polegi veel jõudunud.
Tuntud etteastete ja rollide põhjal on teid ehk mõnigi kord kutsutud Tujurikkujaks või krimiseriaali „Kättemaksukontor“ detektiivi järgi Kaspar Tuviks. Kuivõrd võib juhtuda, et nüüd saate endale hüüdnimeks Sipsik?
Sellest oleks mul küll hea meel. Kui kutsutakse Tujurikkujaks või Kaspar Tuviks, on see nagu on. Aga Sipsik oleks midagi erilist. Väga vahva, kui lapsed hüüaks järele: „Sipsik, Sipsik.“
Sipsiku lugu sobib vist igasse ajastusse?
Jah, see on üsna universaalne. Leidub muidugi teatud tehnilisi asju. Raamatu kirjutamise algusaastail polnud televiisorit, hiljem kirjutati sinna sisse värviteleviisor, mis toona oli haruldane. Nüüd on kõigil ekraan alati taskus.
Raamatu põhisisu on aga aegumatu. Mis puutub Kuu peale lendamisse, siis inimene polnud veel Kuul käinud, kui Eno Raud Sipsiku kirjutas. Samas hakkas pihta kosmoseralli ning kosmoseteema oli väga aktuaalne. Ja ega see valdkond polegi rohkem arenenud. Inimesed käisid Kuul ära, kuid kaugemale pole jõudnud. Nii pole kosmosevärk ennast ära kulutanud.
Mida on Sipsiku loost õppida?
Sellest loost saab õppida, et ükskõik, mis meiega juhtub, kas oleme rõõmsad, kurvad või vihastame, kõiki neid emotsioone on vaja. Negatiivsed emotsioonid lähevad jälle üle. Pärast seda oleme jälle rõõmsad. Niisiis, ära heida meelt, kui oled kurb. Oota natuke ja kõik saab jälle korda. Sellised mõtted jäävad filmist kõlama.
Kes andsid hääled teistele „Sipsiku“ tegelastele?
Anule andsid hääle Ursula Ratasepp ja Kaarel Oja väga andekas tütar Elo-Mirt Oja, Mardile Mait Malmsteni ja Harriet Toompere noorem poeg Hugo Malmsten, Anu ja Mardi isa ja ema olid Ago Anderson ja Hilje Murel, vanaema Helene Vannari, linnuke Elisabet Reinsalu. Mõmmil oli öelda üks lause ja see kõlas Peeter Oja esituses.
JAAN LUKAS