2013. aasta sügisest lõpetavad oma töö kümned väikesed maagümnaasiumid, kus anti tegelikult head haridust. Jutt sellest, et väikestest gümnaasiumidest saadud haridus ei kannata konkurentsi, ei vasta paraku tõele. Kõik sõltub ikkagi konkreetsetest õppuritest.
Puurmani vald on üks esimesi meie maakonnas, kus üliraske otsuse langetamine homme ukse ees. See otsus muudab kogu asula elu, mitte ainult õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate oma. Protsesse enam tagasi ei pööra.
On jäänud võimalikud alternatiivid, mida üks või teine piirkond aktiivsemalt või passiivsemalt on püüdnud kasutusele võtta. Alternatiivid saavad sündida siis ja ainult siis, kui tehakse koostööd. Meie omavalitsustes kipub asi nii olema, et elame ainult endale ja üle valla piiride vaadata ei taha. Koostöö eeldab teistsugust mõtteviisi. Tänapäeval ei tule töö inimese juurde, vaid inimesed lähevad sinna, kus on töö. Taoline töökorraldus vajab aga koopereerumist, läbirääkimisi.
Maakonna tasemel ei olene Puurmani Gümnaasiumist tõepoolest midagi selles mõttes, et kui Jõgevale läheb kaks-kolm last, ei saa see kool rohkem rahastatud, ja kui minnakse Põltsamaale, ei saa ka Põltsamaa kuigi palju raha, uusi paralleelklasse seal ei avata. Kui otsus tehakse Palamusel ja Võhmas, võib üht-teist muutuda. Tegelikkus on selline, et ka Jõgeval ja Põltsamaal väheneb õpilaste arv.
Puurmani vallavolikogul on valida ainult halva või väga halva vahel. Valik aga tuleb teha.
24. märts 2011
