Sihtpaigas võttis meid vastu kodune ilm ? ka seal oli see peaaegu troopiline, mis kohalike jutu järgi olevat üsna haruldane.
Meie peatuskohaks oli Stirlingi linna üliõpilasküla, kus igaühele oma tuba anti. Seitsme toa peale tuli jagada vaid kööki ning kahte tualett- ja du?iruumi. Noored nentisid, et sellises kohas võiks üliõpilaspõlve veeta küll, sest kõik vajalik triikrauast toidunõudeni oli igas boksis olemas.
Euroopa Noored programmi poolt finantseeritud projektis lõid peale eestlaste kaasa veel portugallased, t?ehhid, hollandlased ja ?otlased. Seekord tuldi kokku arutlema selle üle, millised probleemid on erinevate maade noortel ning kuidas neid lahendada. Kogu töö ei toimunud siiski ainult ametlikult laua taga, vaid tegevusteks kasutati mitmesuguseid meetode. Nii said noored oma võimalustest ja unistustest ning huvidest teada anda draama töötoas rollimängude kaudu; kasutada ideede genereerimiseks ajurünnakut ning disainida üheskoos veebilehte, kuhu kõik mõtted hiljem üles riputati. Isegi spordivõistlustel polnud pelgalt kehaliigutamise eesmärk, vaid sinnagi oli pikitud ohtralt koostöö elemente.
Noorsoovahetustel on ideaalne võimalus saada tuttavaks uute inimestega ning nendel, kes juba mitmel taolisel üritusel osalenud, on juba üsna suur sõpruskond. Tavaks on tutvuda üksteisega läbi mängude. Seekord lisas põnevust esimesel päeval tõmmatud loosisedel, mis määras kõigile terveks noorsoovahetuse ajaks salasõbra. Sellise sõbra roll oli oma väljavalitu eest salaja hoolitseda ning talle kingitusi teha, ennast seejuures välja andmata.
Lisaks isiklikele kontaktidele tutvustatakse alati oma kodumaad ja organisatsiooni. Sedapuhku oli eestlastel au esitlusega algust teha. Pärast seda palusime kõiki ühistantsule, milleks valisime teada-tuntud ?Kaks sammu sissepoole?. Hoolimata sellest, et muusikat õieti kuuldagi polnud, tekitas tants rahvusvahelistes tantsijates hulga elevust ega tahtnud kuidagi lõppeda. Ja nagu igal presentatsioonil, pakuti lõpetuseks maitsta rahvusele omaseid suupisteid. Üllatavalt suure heakskiidu pälvis sel korral kamavaht, kuigi varasemad kogemused on kama pakkumise suhtes pisut skeptiliseks teinud.
Külaskäik parlamenti
Noorsoovahetustel vahelduvad töögrupid põnevate ja harivate väljasõitudega. Nõnda avardas külaskäik Edinburghi kõigi silmaringi, kuna külastasime ?otimaa uut parlamendihoonet. Põnev oli kuulata giidide juttu 2004. aastal valminud omapärase ehitise kohta ning seletusi, miks see maja meile esmapilgul nii kummaliselt kujundatuna tundus. Parlamendihoones esitles oma maad ja organisatsiooni ?otlaste grupp. Esitlusel oli ametlik maik, kuna toimus see päris ametliku ümarlaua taga ning igaüks võis end tunda tõelise poliitikuna. Seda tunnet süvendas veelgi võimalus oma hääl sekka öelda ? nimelt tegi iga noor plakati, millel väljendas just tema jaoks probleemiks olevat valdkonda. Pärast mindi plakatitega parlamendihoone ette ja kogu see üritus nägi välja nagu väike demonstratsioon.
Kuid ega noorsoovahetused pole ainult õpi-ja meelelahutusreisid. Koitis seegi päev, mil tuli tööle asuda. Selleks sõidutati pooled osalejad ühte Glasgow äärelinna halva kuulsusega kanti sealset noortemaja korrastama. Ülesandeks oli värvida üle seinad ning kujundada need plakatitega. Pärast töökostüümidesse pugemist oli lõbu laialt, sest kõik nägid välja nagu valged teletupsud. Küllap see andiski tõuke pisukesele fotosessioonile. Teine grupp kehastus aga aednikeks ning hakkas taimi istutama. Samas ? egas 30-kraadise kuumaga kätt mullas hoida polegi teab mis meelakkumine. Üheskoos läks töö siiski lennates ning meie üllatus suur, kui seda nii oluliseks peeti, et isegi kohalikku ajalehte sellest lugu tehti ning hiljem Glasgow linnavalitsust külastades ka linnapealt suured tänud pälviti.
Erilised õhtud
Igal õhtul toimus midagi erilist. Nii oli üheks oodatud ürituseks missivalimine, kus sedapuhku pretendeerisid tiitlile tavaelus meesterahvana elavad isikud. Sõu oli vägev ning nalja palju ja eestlastele ka igati edukas ? nimelt pärjati missitiitliga meie noormees Priit Pius.
Kuna ?otimaa on tuntud oma süngete legendidega, siis korraldati meilegi ühel öösel salapärane tuur vana kindluse varemete juurde, kust leidsime valgesse riietunud neiu, kes meile ühe kurva legendi jutustas. Ja siis ootamatult hakkas see legend elama? igatahes nõnda tõeliselt, et tekitas lausa kõhedust.
Viimast päeva oodati eriti kaua. Ei-ei, mitte koduigatsuse tõttu, vaid ?oti rahvuspeo pärast. Ja ootamine tasus ära. Põnev oli näha oma võõrustajatest liidreid rahvarõivaisse riietununa, naised justkui Pöial-Liisid ja mehed seelikutes, mida seal, tõsi küll, kiltideks kutsutakse. Eriti atraktiivseks tegi peo õhtut juhtinud kahemehebänd, kes rahvaviise mängis ning lisaks tantse ja mänge õpetas. Muidugi ei puudunud ka ?otlastele tavapärased toidud, mis meie maitsele küll üsna rasvased tundusid. Õhtu lõppu lisas põnevust salasõprade “paljastamine” ning üllatust jagus seejuures paljudele.
KATRIN MIKK
Noorsoovahetuse liider
