Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) reedel lõppenud istungjärgul võeti vastu olulisi resolutsioone, mis on suunatud selle 56 riiki hõlmava rahvaesindajate kogu pädevuste ja mõjujõu olulisele suurendamisele.
Resolutsioonides ette nähtud sammud tihendavad koostööd assamblee ja OSCE pidevalt töötavate institutsioonide vahel, suurendavad OSCE igapäevase töö avatust ja läbipaistvust ja tugevdavad assamblee võimalusi OSCEga ühinenud riikide demokratiseerumisprotsesside jälgimisel, hindamisel ja nõustamisel.
Praegu, mil maailma turvalisust ohustavad uued väljakutsed nagu finants- ja majanduskriis, terrorism, küberkuritegevus ja pinge energiaallikate ümber, takistab OSCE edasiliikumist mõnede liikmesriikide aeglus demokraatlike standardite omaksvõtul, eriti aga vajadus jätkuvalt tegelda nn. külmutatud konfliktidega, mille hulka ähvardab lisanduda ka pingeline patiseis Venemaa Gruusia-agressiooni suhtes.
OSCE vajab oma missioonide õnnestumiseks tugevat parlamentaarset tagamaad, milleks assamblee ongi end energiliselt kujundamas.
Möödunud nädala esmaspäevast reedeni Vilniuses toimunud OSCE PA istungjärku iseloomustaksin Vene Föderatsiooni delegatsiooni demonstratiivse isoleerumise ja vastandumisega assamblee konstruktiivsele õhkkonnale.
Vene delegatsioon pidas vajalikuks tõlgendada Molotov-Ribbendropi pakti 70. aastapäevast ja Berliini müüri langemise 20. aastapäevast inspireeritud resolutsiooni “Lõhestatud Euroopa taasühinemine: inimõiguste ja kodanikuvabaduste edendamine OSCE regioonis 21. sajandil“ sihiliku solvanguna vene rahva suhtes. Suutmata saavutada stalinismi ja natsismi kui inimvaenulikke režiime võrdsustava deklaratsiooni blokeerimist, eemaldas Venemaa Riigiduuma delegatsioon end suurest osast assamblee muust tööst ning delegatsiooni pikaajaline juht Aleksander Kozlovski võttis dramaatiliselt maha oma kandidatuuri PA asepresidendi kohale, mida Venemaa on kaua taotlenud.
iii
PAUL-EERIK RUMMO, OSCE PA Eesti delegatsiooni juht
