Tänaseks peaministriks saanud Taavi Rõivas rääkis Toompea saalis saadikutele teatepulga üleandmisest ja põlvkondade vahetusest, justkui see oleks olnud Reformierakonna ette planeeritud ja teadlik tegevus. Ei, see ei olnud põlvkondade vahetus, see oli hädavahetus! See oli pealesunnitud ja hädapärane vangerdus pärast Siim Kallase kõigile ootamatut taganemist.
Reformierakonna reitingut oli planeeritud tõstma ikkagi vana kooli mees Kallas. Pärast Kallase põgenemist mineviku ja oleviku eest ning oravate täielikku peataolekut tuli hädaga ju kedagi leida. Urmas Paeti uhkus ei lubanud teisest rolli mängida, Michal ja Pentus-Rosimannus ei tulnud äsjaste või kestvate skandaalide tõttu kõne allagi. Oravate paljuräägitud “pikk pink” sellega lõppeski.
Saame öelda, et peaminister Andrus Ansip loobub oma riigi ja rahva teenimisest vähem kui aasta enne ametiaja lõppu siiski isiklikku heaolu silmas pidades. Oli vaja Kallase tänane soe koht Euroopas endale vangerdada. Valitsusliit lõhutakse ning Isamaa ja Res Publica Liit lükatakse kõrvale, sest nii ei pea eurovoliniku kohta IRL-ile andma, nagu varem oli kokku lepitud. Kallas omakorda kombineeris end siia, sest kuidas sa ikka muidu end 2016. aastal presidendiks pakud.
Plaan oli justkui täiuslik – kõik ratsionaalselt läbi kalkuleeritud. Aga näe, Kallast ei võetudki avasüli vastu! Ajakirjanikud asusid lausrünnakule. Pealiskaudsed vastused tänases päevas enam ei toiminud. Peale kasvanud noororavad ei näidanud samuti Kallase tuleku puhul entusiasmi üles. Kuid vaevalt et needki argumendid oleksid Euroopa karastusega meest liimist lahti löönud.
Küll pani i-le punkti, nagu ka Eesti Ekspress 20. märtsil kirjutas, riigikontrolli peakontrolli Tarmo Olgo sõnum, et VEB-Fondi tehingute kohta loodetakse lisainfot saada Sergei Stepašini juhitava Vene riigikontrolli käest. See põhjustas erakonnas tormi. Lang sattus raevu ja hoiatas Venemaalt saabuvate mustade paberite eest, mis tähendaks nagu Eesti riigi alustalade õõnestamist.
Eesti vajaks karismaatilist valitsusjuhti
Oravate osavalt planeeritud mäng kukkuski läbi ja paanikas tuli kokku klopsida uus koalitsioon. Reformierakond oli kaotanud neile nii omase poliitilise vangerdamisoskuse.
Tahtmata vähegi halvustada noorpoliitik Taavi Rõivase sattumist peaministriks, näen, et suurema osa inimeste eelistuseks ta ei ole. Paremagi tahtmise juures ei suuda uskuda, et täna igasuguse liidriomadusteta Rõivas suudaks mõne kuuga tõusta karismaatiliseks rahvamagnetiks ja säravaks valitsusjuhiks. Tema ideoloogilist jäikust ja aparaatlikkust oleme ka siiani kogenud. See on poliitkasvandike puhul tavaline nähtus, et õpitud partei peajoonest kõrvale ei astuta. Varasemad vaid parteilised ametikohad näitavad kogenematust ja kokkupuute puudumist päriseluga.
Ma ei näe ka, et sellise lühikese ajaga suudaksid väljastpoolt tulnud ministrid ameti selgeks saada. Aega ju pole. Kohe on eurovalimised, siis sügav suvi ja sügisel juba ettevalmistused riigikogu valimisteks.
Näen juba ette rahva pettumust, kui tuleb tõdeda, et tegelikult aetakse endist poliitikat edasi. Jah, lubatakse palju, aga vaadakem asjade sisu.
Ühe käega antakse, teisega võetakse
Lastetoetused pisut tõusevad, aga teise käega võetakse see raha ju samalt perelt ära aktsiiside tõstmisega. Maagaasi aktsiis tõuseb, mis võib kaasa tuua hinnaralli. Kerge kütteõliga kütjatele kaob ära aktsiisisoodustus ja kütteõli hind tõuseb 20-30 protsenti. Ja võib küsida, kas me rajame siis uue koalitsiooni lubadused alkohoolikutelt saadud kõrgematele aktsiisimaksudele? Et mida rohkem jood, seda rohkem riiki aitad? Lastetoetused tõusevad, aga ikka pole see mõeldud kõige vaesematele peredele, sest nii nagu täna, nii ka edaspidi arvestatakse lastetoetus toimetulekutoetuse saamisel pere sissetulekute hulka, mis tähendab, et toimetulekutoetust ei pruugi pered enam saada. Õnneks tõuseb siiski laste toimetulekupiir ja võrdsustub täiskasvanu omaga. Samas jäetakse pooleli lapsi kasvatanud vanemate pensioni saamise viimane etapp ja vastuvõetud seadusele lüüakse käega.
Ent kui valitsus lubab toetusi tõsta, siis on täiesti lubamatu samal ajal tulumaksu langetada. Raha riigikassas jääb ju veelgi vähemaks ja tuletame meelde, et otseste maksude langetamisest võidavad enim jõukad. Tuhandeid eurosid hakkavad üheprotsendise maksulanguse pealt taskusse panema firmade suuromanikud, kes dividenditulu välja võtavad. Riik jääb veelgi õhemaks. Raha katteks ei ole.
Just äsja avalikustas SEB majandusprognoosi, milles näeb ette vaid 0,5-protsendise majanduskasvu varem prognoositud 2,5 protsendi asemel. Kust võtta raha, kui ka ministrikohti tuleb juurde? Eks see nii saab olema, et praegu pumbatakse eelarve ( nagu palju kordi varemgi) õhku täis ja uus valimistejärgne valitsus peab hakkama suuri kärpeid tegema.
Aga kärpimine on majanduspoliitiline hullusärk, nagu majandusteadlased ütlevad. Sisuliselt võtame me järgmise aasta eelarvest võlgu. Vaja on tõsta tootlikkust, tööstust arendada, mõelda, kuidas hoida ära väljarännet ja arendada ning elavdada maaelu. Uus koalitsioon aga tegeleb poliitilise moosimisega, et ühe partei reitingut tõsta. Ja lihtsameelsemad valijad lähevadki sellega valimistel rõõmsalt kaasa!
i
MARIKA TUUS-LAUL, riigikogu õiguskomisjoni liige
