Lapsed on nautinud suurepärast suve ning on valmis alanud õppeaastal taas lasteaias/koolis tarkust ammutama. Suvel on nad palju viibinud õues ning nüüd on meil, õpetajatel, võimalus jätkata õuesõppega.
Tänapäeval kardavad vanemad lapsi paljude ohtude tõttu õue lubada. Seda enam peaksid nad saama viibida õues lasteaias. Õuesoleku aega saab pikendada, viies võimalikult palju õppetegevusi õue.
Õuesõpe on tihedalt seotud kolme peamise tegevusega: keskkonnakasvatus, õuesõppe tegevused ja isiklik ning sotsiaalne areng. Parim viis aru saada on ise teha, uurida ja avastada midagi üksi, koos teiste laste või täiskasvanuga. Õuesõpet iseloomustatakse tegevuskeskse õppena, mis on sageli seotud tegevustega õues. Tegevuste ja kogemiste kaudu luuakse teadmisi ning lähisuhet looduse, kultuuri ja ühiskonnaga. Lapsi tuleb suunata märkama inimtegevuse mõju ümbritsevale ning mõistma, et igapäevaelu on seotud mitmete keskkonnaprobleemidega. Meie eesmärk on kujundada keskkonda säästvalt suhtuvat, vastutustundlikku isiksust. Just kogemused ning elamused viivad lapse aktiivse õppimiseni. Parajalt põnevust pakkuv looduslik õpikeskkond võimaldab õppijal lahendada probleeme, mis ei ole ülearu rasked ega mitte liiga lihtsad. Õuesõpe võimaldab avada ukse teemapõhisele haridusele. Õuesõpe on üks paljudest tuleviku õpistrateegiatest IT-ühiskonna info- ja kommunikatsioonitehnika kõrval. Selgitasin välja, missugune on Jõgeva linna ja valla lasteaedade õpetajate suhtumine õuesõppesse, kui palju seda praktiseeritakse ja missugused on probleemid õuesõppe korraldamisel.
Kasutasin ankeetküsitlust lasteaiaõpetajatele, mis oli anonüümne, ja intervjuud. Valimi moodustasid 28 Jõgeva linna lasteaiaõpetajat ja 12 Jõgeva valla lasteaiaõpetajat. Intervjuudes osales kümme last ja kümme lapsevanemat.
Uurimistöö tulemuste analüüs näitas, et nii linna- kui maalasteaedade õpetajad peavad lapse aktiivset tegutsemist õues väga oluliseks. Õuesõpe mõjub lapse arengule positiivselt, arendades neid vaimselt ja füüsiliselt. Õpetajad on valmis tegelema õues igas vanuses lastega.
Kuigi osa lapsevanematest ei olnud õuesõppest kuulnud, toetavad nad seda. Vanemad leidsid, et nende lastele meeldiks väga õues õppida.
Lastele meeldib õues olla ja mängida, pooled lastest oleksid nõus, et õues tehakse kõike.
Üle poole uuringus osalenud õpetajatest viivad õppetegevusi õues läbi kõigil aastaaegadel. Peamiselt viiakse õues läbi vaatlused, uurimised, kõnelused, mängud ja loomulikult matkad. Vähem tegeldakse õues lugemise, kirjutamise, meisterdamise, voolimise ja laste pidude korraldamisega.
Õppetegevuste läbiviimist õues takistavad õpetajate hinnangul müra, teiste rühmade lapsed ja ka puugioht. Õuesõppe kohta on õpetajad saanud teavet eestikeelsest kirjandusest, televisioonist, koolitustelt ja ajalehtedest-ajakirjadest. Üle poole õpetajatest vajaksid õuesõppe osas täiendkoolitust. Ka lapsevanemad soovivad saada rohkem infot selle kohta, mida teha koos lapsega õues.
Suure osa lapsevanemate arvates ei takista õppetegevuste läbiviimist õues miski. Samal seisukohal on enamik lastest.
Takistuste kõrvaldamiseks tuleks eraldada õuesõppeks lasteaia õuealal vaikne, mängivatest lastest eemal asuv pinkide, laudade ja muu vajalikuga koht, suunata õpetajad vastavatele koolitustele, korraldada koolitusi lapsevanematele, laste ja vanemate ühisüritusi õues, looduses jm, teavitamaks vanemaid, mida teha õues koos lastega. Et vältida puugiohtu, tuleks teha koostööd lapsevanematega ja tervishoiutöötajatega.
Artikli aluseks on võetud Heli Tormi bakalaureusetöö “Arusaam õuesõppe tähtsusest lapse arengu toetajana Jõgeva linna ja Jõgeva valla lasteaiaõpetajate näitel”, mis on kaitstud Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledzis 2009. aastal. Tööd juhendas TLÜ Rakvere kolledzi õppejõud magister Lehte Tuuling.
i
HELI
