Kutsevalikul sõltub paljugi noorest inimesest endast, riigi osa peaks debatil osalenute hinnangul olema võimalikult soodsa õpikeskkonna loomine ja kõigile õppida soovivatele noortele võrdsete võimaluste pakkumine nii elukutse omandamiseks kutseõppeasutuses kui ka kõrgkooli pääsemiseks.
Möödunud esmaspäeval debateerisid Põltsamaa avatud noortekeskuse uues kaunis majas kuue erakonna esindajad, kes väitlesid kutse- ja kõrghariduse teemal. Kuulamas olid neid gümnaasiumides õppivad noored.
Kutseharidust omandama suundub praegu umbes 30 protsenti põhikooli lõpetanud noortest. Rahvaliitu esindanud Dagmar Mattiiseni sõnul võib noortele tunduda, et neil ei lähe paljusid teadmisi, mida koolis pakutakse, elus tarvis. Ometi pole see nii. Mattiiseni sõnul pole üldhariduskoolide õppesüsteem paraku kuidagi seotud kutseharidusega. Kristlikke demokraate esindanud Janno Sults nentis, et kutsekoolides on sageli probleemiks liialt erinevate huvidega noored. Kesisemate vaimsete võimetega noored löövad koolis õppetöö tulemuse ja kvaliteedi alla.
Isamaa ja Res Publica Liitu esindanud Aivar Kokk tõdes, et noor inimene sageli ei teagi, millist eriala valida. Tema hinnangul tuleks noorele mingil hetkel anda võimalus valida, milliseid aineid ta õppida soovib ja samas võiksid noored saada üldhariduskoolis õppides erinevatest erialadest ülevaate. Keskerakonda esindanud Jõgeva haigla juhataja Peep Põdderi kinnitusel pole aga peamine probleem kutseõppe kvaliteet või teadmatus eriala valikul, vaid töökohtade puudus. Kutseõppe atraktiivsus algab tööturul pakutavatest võimalustest. Haiglajuht lisas, et kutseharidussüsteem peaks olema maakonnakesksem, et noortel oleks võimalik omandada elukutse kodukoha lähedal ning et side kohalike tööandjate ja kutsekoolide vahel toimiks tõhusalt.
Tsükliõpe looks motivatsiooni õppimiseks
Sotsiaaldemokraadist Haaslava vallavanem Priit Lomp tõstatas küsimuse, kuidas saaks kehtestada üldise keskhariduse omandamise nõude, kui meil on praegu probleemiks noormeeste suur väljalangevus põhikoolist. Tema sõnul peaks kutseõppesüsteem olema paindlik ja võimaldama mingisuguse kutseoskuse omandada neilgi noortel, kes pole suutnud või tahtnud põhikooli lõpuni käia. Pole arukas lasta tekkida teatud hulgal noortel, kelle haridustee on pooleli ja kellel puudub ka kutseoskus, sest aja möödudes tulevad sellised noored omavalitsustelt toetusi küsima. Samas toetas Lomp tsükliõpet.
Dagmar Mattiisen polnud nõus väitega, et õpiraskustega põhikoolist välja langenud noortele, kelleks on enamjaolt poisid, tuleks selgeks õpetada mingisugune amet. Tema sõnul tuleb taoliste poistega lihtsalt rohkem tegeleda, sest nende elus on paratamatult mingisugune keeruline periood, kus nad ei taha õppida. Hiljem võivad nad muutuda, nende tegelikud anded võivad esile tulla.
Perede materiaalne olukord liialt erinev
Rohelisi esindanud Ivo-Hannes Lehtsalu sõnul oleneb kõik ikkagi inimesest endast. Tema ise on kolme lapse isa, lapsed on juba kutsevaliku teinud ning neil on kindel siht silme ees. Kutsehariduse nõrkusena näeb Lehtsalu pigem seda, et kutsekoolide materiaal-tehniline baas ei suuda aja nõuetega ja kiiresti areneva ettevõtluskeskkonnaga sammu pidada.
Ettevõtja ja omavalitsusjuht Aivar Kokk nentis, et sageli on noorte edasiõppimine kutsekoolis või ka ülikoolis kinni koduses materiaalses olukorras. Tema hinnangul ei ole kutseõppeasutus see koht, kuhu kirjutad avalduse ja oledki kooli sisse saanud.
Liigne edukultus loob pettekujutlusi
Priit Lomp nõustus Aivar Kokaga selles osas, et sageli on noorte edasiõppimisel takistuseks perede materiaalne olukord. Põltsamaalt pärit Keskerakonna kandidaat Margi Ein, kes tegutseb nii ehitusnõuniku kui volikogu juhina, nägi probleemi riigi suhtumises omavalitsustesse. Kui riik poleks vähendanud omavalitsustele eraldatavat toetust 11,93 protsendilt 11,4 protsendile, saaks muude vajaduste kõrval eraldada rohkem raha ka lasteaedadele ja koolidele. Peep Põdder nentis, et ühiskonnas ei tohiks propageerida liigset edukultust. Ta lausus debateerijaid kuulama tulnud õpilastele, et nende seas võib olla heal juhul üks tulevane miljonär, ülejäänud seltskonnast saavad ikka n-ö tavainimesed, see suhe ei ole vastupidine. Haiglajuhi sõnul tuleks meie ühiskonnas pigem rohkem esile tuua neid inimesi, kes teevad väga vajalikku igapäevatööd.
Dagmar Mattiisen väitis aga, et noorel inimesel peavad olema ka suured unistused ja riik on noorte heaks paljugi tegemata jäänud. Ta meenutas taasiseseisvunud Eesti esimest eluasemete arengukava, milles oli kirjas, et noortele tuleks ehitada nii kortermaju kui ridaelamuid. Kõneleja soovitas hakata tõsiselt arendama munitsipaalelamuehitust.
Noorte esitatud küsimusele, millist eriala siis õppida, et omandatud ametis ka tööd leida, soovitas Aivar Kokk enne õppima asumist suhelda ettevõtjatega. Kindla firmaga kokkuleppe sõlmimine enne õppima asumist tagab õppurile pärast kooli lõpetamist töökoha. Priit Lomp lisas, et selleks, et ettevõtjal oleks huvi noor inimene tööle võtta, tuleb midagi konkreetset ära teha. Ta pakkus, et noore inimese tööle võtnud ettevõtja tuleks näiteks aastaks sotsiaalmaksust vabastada. Peep Põdder näeb sellise maksuvabastuse puhul ohtu, et kui maksuvabastuse tähtaeg lõpeb, siis noort inimest enam tööl ei hoita.
Tasuta kõrgharidus neile, kes sellest tõepoolest huvitatud on
Kõrghariduse teemal rääkides märkis Aivar Kokk, et riigile vajalike erialade õppimine peaks olema kättesaadav tasuta. Peep Põdder toetas Koka mõtet, et tasuta peaks kõrgharidus toimima riikliku tellimuse piires. Dagmar Mattiisen muretses üldhariduskoolide õpetajate taseme pärast ja märkis, et õpetajate ebaühtlase taseme tulemusena pole kõigile õpilastele loodud võrdseid võimalusi kõrgkooli pääsemiseks. Peep Põdder lausus, et mida nõrgem on üldhariduskooli õpetajate tase, seda rohkem tuleb õpilasel endal kõrgkooli sissesaamise nimel tööd teha. Põdder ei nõustunud väitega, et väikese koha gümnaasiumis õppimine nullib ära kõrgkooli sissesaamise. Probleemi näeb Põdder hoopis sellise töö vähesuses, mida tudengid saaksid kooli kõrvalt teha, et materiaalselt omadega välja tulla.
Priit Lomp avaldas arvamust, et tõeliselt õpihimulisele üliõpilasele tuleks kindlustada ikkagi võimalus õppida, ilma et ta lisaks tööl käima peaks. Noored esitasid väitlejaile küsimuse, kas nad soovivad näha võimalikult suurt hulka tulevasi diplomeeritud noori või oma eriala hästi tundvaid spetsialiste. Janno Sults kinnitas, et see oleneb noortest endist, kui targalt nad suudavad endale tulevase eriala valida.
i
TOOMAS REINPÕLD
