<span style=”FONT-FAMILY: Arial; FONT-SIZE: 10pt” lang=”ET”>Jõgeva kultuurikeskuses peetud elukestva õppe seminaril esines haridus-ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ettekandega “Eesti hariduse viis väljakutset. Eesti haridusstrateegia 2012
Toonitades teooria ja praktika seostamise olulisust, avaldas asekantsler Kalle Küttis arvamust, et näiteks füüsikatarkuste õppimisel võiks aluseks võtta kriteeriumi, kus õpilane peab teadma, miks tuleb muna kuuma vette keema panna.
“Nii peaks õppur mõistma protsesse, mis munas keetmisel toimuvad. Meie õpilased saavad hästi hakkama õppeülesannete lahendamisega, selle nimel teevad tublit tööd ka õpetajad. Paraku on nendel kehvemad lood loovusega, ettevõtlikkusega, praktiliste probleemide lahendamisega. Teadmistest jääb aga väheseks, kui neid ei osata piisavalt rakendada,” rääkis Küttis.
“On väga hea, kui kõrgkoolidiplomiga ja põhjaliku teadmistepagasiga noor on kiire taibu ja osavate kätega ka praktilistes töödes,” märkis mõttevahetusel osalenud Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.
Tammsaare tarkus tänases ühiskonnas
Arutelul tõdeti, et õpetamises tasuks tunduvalt rohkem lähtuda tänapäeva laste ja noorte arusaamadest, huvidest, mõttemaailmast, mis seotud nähtustega tänapäeva ühiskonnas. Nii on Eesti haridusstrateegias 2012-2020 nimetatud murettekitavaks õpetajate ja õppurite digitaalse kirjaoskuse lõhet (õppijate kasuks), samuti nii pedagoogide kui ka lapsevanemate teadmatust noorukite virtuaalmaailmas valitsevatest väärtustest, suhetest, võimalustest ja riskidest.
Kalle Küttise sõnul võib õpetajatel õpilaste eluhoiakuid arvestades osutuda keeruliseks nii mõnegi klassikasse kuuluva tsitaadi või mõttetera seletamine. “Oma emakeeleõpetajast tütrelt olen kuulnud, et Anton Hansen Tammsaare loomingut käsitledes ei tihka ta välja öelda kirjaniku mõttetera töö ja armastuse seosest,” tunnistas asekantsler.
“Märksa vastuvõetavam oleks ehk Tammsaare tarkusest inspireeritud lause: “Tee tööd ja näe vaeva ja siis saad Soome”,” ütles Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kohusetäitja Andi Einaste. Küllap pidas ta silmas tänase Eesti ühiskonna halekoomilist reaalsust.
Poiste väljalangevus ülisuur
Kalle Küttis tunnistas, et ligi 35-40 protsenti Eesti tööjõulisest elanikest on igasuguste haridusdokumentideta ja seetõttu on neil töö saamisega raskusi.
“Ühest küljest näeme, et madalama haridustasemega inimeste osakaal on Eestis siiski vähenenud.
Samas põhjustab muret asjaolu, et koolidest langeb poisse kaks korda rohkem välja kui tüdrukuid. Vastavate andmete põhjal on mitteõppivaid noori rohkem eestikeelsete kui venekeelsete inimeste hulgas. Viimane fakt võib olla tingitud ka asjaolust, et vene koolides on tugevam traditsioon minna pärast põhikooli õppima kutsekooli.
Paljud vanemad panevad oma lapsed juba nooremates klassides õppima kooli, kus on olemas ka gümnaasiumiosa. Kui maal elava pere ema ja isa töötavad linnas, pannakse ka lapsed sageli linna kooli.
Kõnealuseid arengutendentse silmas pidades peaksime jõudma selleni, et meie koolikeskkond muutuks võrdsemaks.”
i
JAAN LUKAS
