See tähendab, et kool pöörab näo täielikult tööandja poole ning valmistab ette inimesi, kes kätega midagi teha oskavad, kuid keda hetkel ettevõtetes napib. Niisugused oskused on aga kasulikud ka õpipoisikoolituses osalejale endale ? spetsialistid, kellest on puudus, ei jää tööta!
Väljaõppest, mis kestab ühe õppeaasta, moodustab ettevõttepraktika tublisti üle poole ehk 65 protsenti. Ettevõttepraktika vaheldub erineva pikkusega teooriaõppeperioodidega, mis viiakse läbi Luual.
?Kui õppur on omandanud Luual teoreetilise kursuse, läheb ta ettevõttesse ja kinnistab selle, misjärel tuleb kooli tagasi, õpib jälle uut juurde. Kokku on õppekavas 6-8 tsüklit,? nentis Luua Metsanduskooli arendusjuht Aino Mölder.
Kooli tulnu saab töölepingu
Õpipoisikoolituses saavad osaleda põhikooli või keskkooliharidusega, kuid kutseoskusteta noored. Üheaegselt kooli sisseastumisega sõlmitakse õppuriga ka tööleping praktikaettevõttes, mis jääb lõpetanule tulevaseks töökohaks.
Esialgu saavad noored omandada saeliinioperaatori ja arboristi kutse. Maakeelde panduna tähendab arborist pargipuude tohtrit, kes kujundab puuvõrasid, toestab, ravib, võtab ohtlikke puid maha jne. Luua Metsanduskooli arendusjuhi Aino Möldri sõnul on arboristide järele haljastusfirmades suur nõudlus.
Õpipoisikoolitusprojekti ajaliseks kestuseks on kaks aastat ning selle ajaga jõutakse koolitada neli kaheksaliikmelist rühma saeliinioperaatoreid ning kaks sama suurt rühma arboriste. Kõikidele õppuritele makstakse stipendiumi 1200 krooni kuus ning kompenseeritakse sõidukulud. Mõistetavalt ei lõpe õpipoiste koolitamine koos projektiga, vaid jätkub ka tulevikus.
Partnerfirmad akrediteeritakse
Et töökohapõhine õpe üldse saaks toimuda, on vaja, et kooli ja praktikaettevõtete vahel valitseksid usalduslikud ja mõistvad suhted. Luua Metsanduskooli partnerettevõteteks on selles projektis neli Stora-Enso Timber gruppi kuuluvat puidutöötlemisettevõtet ning mõned Tallinna haljastusfirmad, nagu näiteks Kesklinna Pargid OÜ ja Ilus Aed OÜ. ?Need ettevõtted on ammu tahtnud, et me alustaksime neile spetsialistide ettevalmistamist,? kinnitas Mölder.
Tulevikus on praktikaettevõtete nimistut võimalik laiendada ? praktikabaasiks olemise kaudu on ka teistel ettevõtetel võimalik saada endale tööjõudu.
Siiski ei sobi praktikafirmaks mistahes ettevõte.Partnerfirmad akrediteeritakse ning sellega tagatakse, et nad vastaksid kindlatele nõuetele. Näiteks peab seal kindlasti olemas olema ettevõttepoolne asjatundlik juhendaja ning tingimused õppimiseks. Kool vormistab juhendajaga töölepingu, seega saab ta juhendamise eest ka palka. Kõige tähtsam on aga ettevõttepoolne valmisolek koostööks kooliga.
Mäng väärib küünlaid, sest olukorras, kus kutseõppeasutustest töölisi võtta pole, peavad ettevõtted inimesi lausa tänavalt tööle võtmas ja neid ka teoreetiliselt ise välja õpetama. Alternatiiv on, et inimene omandab töö käigus küll kutseoskused, kuid teoreetiline ettevalmistus jääbki puudu. Paraku aga ei ole ilma põhjalike oskusteta töötajad kuigi motiveeritud ega lojaalsed. Õpipoisikoolituse käigus on aga võimalik kujundada laiem teoreetiline põhi ning arendada töötajas ka ettevõtte seisukohalt vajalikke isikuomadusi.
Muutused inimeste mõttemaailmas
Koostöökogemus Innovega on Luua Metsanduskoolil juba varasemast ajast. Koostöö algas aastal 1996, mil kool osales Phare projektis ?Eesti Kutsehariduse Reformi Programm?. Toona oli eesmärgiks õppekavade uuendamine ning tööturukeskseks muutmine ja hiljem ka omandatud kogemuste edasiandmine teistele kutseõppeasutustele. Projektis osalemiseks tuli koolil koostada taotlus ning omapoolne nägemus võimalikest arengusuundadest. Mitmekümne taotluse hulgast valiti välja 13 pilootkooli.
Lisaks Luua Metsanduskoolile osales projektis veel teinegi Jõgevamaa kutseõppeasutus ? Põltsamaa Kodu-ja Põllutöökool. Projekti käigus koostati Luual puidukaubanduse eriala õppekava ning käivitati puidukaubandusspetsialistide väljaõpe. Praegu kuulub see eriala kooli kõige popimate hulka. Kuigi projekti käigus saadi üle miljoni krooni ?eurovahendeid? kooli õppebaasi täiustamiseks, oli osalemise põhiväärtuseks muutus kooli töötajate mõttemaailmas.
?Õppevahenditest ja rahast on koolidel pidevalt puudus olnud ja meie pole erand. Siiski oli meie jaoks olulisim õpetamise paradigma muutumine ? mõistmine, et me oleme olemas ainuüksi tööandja jaoks ja sedakaudu ka õpilase jaoks. Mõistsime, et kui me pole küllalt tööturukesksed, ei leia meie lõpetajad tööd ega oma kohta elus, mis tähendab, et meid polegi vaja! Miks peaksid noored siis meil üldse õppima asuma,? rääkis Aino Mölder.
Lisaks hetkel kavandatavale õpipoisikoolitusele ja ülalpool kirjeldatud kutsehariduse reformi programmile on Luua Metsanduskoolil SAga Innove veel teisigi hea koostöö kogemusi. Möödunud aastal osales kool Innove juhitud kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna konkursil, kus pääses parimate hulka. Kvaliteedijuhtimisega on kavas tegelda ka edaspidi, sest kogemused selleks on konkursil osalemisega omandatud. Innove on ka hetkel käimasoleva Luua Metsanduskooli hoonete renoveerimisprojekti rakendusinstitutsiooniks. Koostööd on tehtud ka Leonardo da Vinci programmi projektides osalemise näol. Mitte ükski neist ühisettevõtmistest ei ole põhjustanud pettumust. Sestap on nüüdki, mil toimub töökohapõhise õppe projekti ette valmistamine, ootused kõrged.
HELVE LAASIK
