Luua metsanduskoolis maastikuehitust õppiv 20-aastane Oliver Haav kinnitas, et kutsevõistlused pakuvad võimalust kogemustest ja vigadest õppida, mis viibki elus sihile. Ta valmistus Noore Meistri võistluseks nii, et käis oma vabast ajast hallis plaane koostamas ning õppis teooriat. Aeg-ajalt käisid tal abiks ka juhendajad, kes näitasid parimaid ja kiiremaid võimalusi ülesannete lahendamiseks.
Võistlused on Haava sõnul kasulikud, sest seal saab oma võimeid ja oskusi proovile panna. “Isegi kui head kohta ei tule, siis alati saab oma vigadest ja kogemustest õppida,” nentis ta, lisades, et just õppimine ja aktiivne tegutsemine viibki elus kõrgele.
Maastikuga mängivad ehitajad
Haav otsustas pärast põhikooli õppima minna just maastikuehitust, sest see eriala sarnaneb arhitektuurile. Praegu kolmandal kursusel õppiv noormees meenutas, et enne kutsekooli astumist polnud tal kuigi palju oskusi. Sisseastumisel tuli teha test matemaatikas ja tööriistade tundmises ning nii alustas ta õpinguid.
Alguses olid need põhiliselt teoreetilised. Klassis istudes õpiti tundma lilli, puid ja põõsaid. Tuli tunda ka mullatüüpe, päikesevalguse ja niiskuse sobilikkust, vilju, külvi- ja lõikusaega.
Õppimise käigus on omandatud ehitamise, taimede tundmise ja projekteerimise oskused. “Oleme nagu ehitajad, kes teavad, kuidas maastikuga mängida, ning tunnevad erinevaid taimi ja nende eluviisi,” rääkis noor mees.
Parimaks praktikakohaks Holland
Õppurid peavad käima igal aastal koolivälisel praktikal, milleks tuleb harilikult leida ise sobiv ettevõte, kuid ka õppeasutus võib vajadusel aidata. Metsanduskool on Haava sõnul osaline mitmetes projektides, mille kaudu on võimalik end oma ametis proovile panna ka välisriikides, näiteks Soomes, Hollandis, Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias, Ungaris ning Saksamaal.
Haav on käinud praktikal Soomes ja Hollandis, kuid eelistab enda sõnul Hollandit, sest seal olid tal paremad võimalused töötamiseks.
“Hollandis võeti mind väga soojalt vastu,” kinnitas Haav. “Tegin seal täiesti supertööd!” Nii soovitab noormees kõigil Hollandisse praktikale minna, sealsed inimesed on tema kinnitusel fantastilised. Samuti saab seal teha korralikult ja iseseisvalt tööd ning kuhugi ei ole kiiret.
Eestis on ta praktikal olnud puukoolis – tegelenud potistamise, pikeerimise, hoolduse ja klientide teenindamisega. Ta tunnistas, et kui kodumaal on maastikuehituse lõpetanul karjäärivõimalustega keerulisem, siis on võimalus luua näiteks oma firma.
Just seda Haav lähema kümne aasta jooksul soovibki teha ning jõuda nii kaugele, et tal oleks piisavalt tuntust ja kliente. Kutseharidus aitab pigem unistuste poole püüelda, mitte neid otseselt täita, oluline on püüdlikkus ja tahe.
Õppimisvõimaluseks peab ta ka kutsevõistlusi, sest seal saab oma vigu tundma õppida ning neid parandada. Noormees on oma oskusi proovile pannud Räpinas peetud floristivõistlusel ja Luua metsanduskooli kutsevõistlusel ning saavutanud ka kõrgeid kohti.
i
LIINA LIIV, Sihtasutus Innove
