Õpime lastelt, vanematelt ja vanavanematelt

 

“Ma püüan tänavu kindlasti verivorstide valmistamise selgeks õppida, muidu varsti polegi enam inimest, kellelt küsida,” tunnistas Mustvee raamatukogu juhataja Laidi Zalekešina.

Reedel kogunes kümmekond huvilist Mustvee raamatukokku, et täiskasvanud õppija nädala raames peetaval kokkusaamisel arutleda täiskasvanuna õppimise võimaluste ja valikute üle ning rääkida sellestki, kuidas õppimine põlvkondi seob.

Ürituse eestvedaja, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuhi Aive Tamme sõnul sattus tema täiskasvanud õppija nädala üritustel osalema juhuslikult.

“Muutsin nii oma eriala kui ka tegevust ja minust sai möödunud aastal Jõgevamaa aasta õppija. Sellepärast olen pidanud väga palju rääkima just täiskasvanuna õppimisest,” tunnistas ta. Tamm möönis, et Mustvees õpitakse väga palju just täiskasvanuna.

„Pisik” võib nakatada

“Ka minul on “ohtlik” õppimisepisik küljes ja kuigi ma olen magistrikraadi juba kätte saanud, tahaksin veel minna keelekursustele, aga võib-olla ka mõne teise eriala magistrantuuri,” rääkis ta.

Sirle Tomson õppis pärast gümnaasiumi lõpetamist hambatehnikuks. Ta töötas õpitud erialal nii Tallinnas, Kohilas kui ka Tartus. “Siis tuli suur armastus, rajasime pere ja sündisid lapsed. Nüüd elame Mustvee lähistel Tammispääl. Otsustasin midagi uut õppida ja lõpetasin tänavu jaanuaris Luua Metsanduskoolis maastikuehituse eriala. Selge on, et ega aiakujunduse plaane ikka nii palju tellita, et sellest ära elaks. Otsustasin veel kooli minna. Tegin PRIAle projekti, et hakkan lihaveiseid kasvatama. Maad on renditud ja firma olemas. Siis sai selgeks, et haridust on mul selleks vähe, ma ei tea loomadest õieti midagi. Pool aastat pärast Luua Metsanduskooli lõpetamist viisin dokumendid Järvamaa Kutsehariduskeskusse, õpin seal põllumajandustootjaks spetsialiseerumisega loomakasvatusele,” rääkis Tomson.

Tema hinnangul on uus eriala väga põnev ja kursusekaaslasedki väga asjalikud. Koolis käib ta kaks korda kuus kolme päeva kaupa. Kodused toetavad tema püüdlusi.

Oluline südamelähedane töö

Aive Tamm lõpetas Lääne-Viru Kutsekõrgkooli Mõdrikul just siis, kui tema poeg õppis esimeses klassis. Kui ta ülikooli lõpetas, oli tütar esimeses klassis. “Laste kõrvalt on väga raske õppida, sest nendega tuleb palju tegelda. Alles siis, kui lapsed magama lähevad, sain oma kooliasju tegema hakata. Kerge see just ei olnud,” tunnistas ta.

Vestlusringis osalejad leidsid, et kõige tähtsam pole ülikooliharidus, vaid et eriala oleks südamelähedane. Ja loomulikult teadmised. Rumal olla pole kuigi popp, kinnitasid naised üksmeelselt.

Tamm ütles, et lapsed esitavad kõikvõimalikke küsimusi, millele tuleb vastata. “No kuidas sa jätad lapsele rääkimata, miks dinosaurused välja surid?” tõi ta näite.

Sirle Tomson nentis, et tema õpib kõige rohkem lastelt. “Tehnikaasjadest teavad lapsed kõige paremini, mina näiteks sõitsin tütrega Jõhvis ringi ja pidin minema kohalikku PRIA kontorisse. Ise poleks ma seda üles leidnud, laps aga pani telefonis GPSi tööle ja leidsimegi asutuse üles,” rääkis Sirle, kelle kinnitusel ei maksa imestada, kui n-ö muna kana õpetab.

Mustvee raamatukogu juhataja Laidi Zalekešinagi rõhutas, et tänapäeva laste teadmised tehnika vallas on ikka väga head.

Kristi Pukk ütleb, et tal on vedanud, sest tema laste vanusevahe on suur. “Vanema lapsega saan rääkida kõigest, millest räägivad noored inimesed,” tõdes ema, kel väiksema lapsega hoopis teises rollis tuleb olla.

Vanematelt-vanavanematelt õpivad kõik

Vanemalt põlvkonnalt õpivad praegu kõik. “Katsetasime oma suurt leivaahju ja mulle tuli appi üks 83-aastane vanaproua. Nii kindel ja julge tunne oli leivad ahju panna,” rääkis Sirle, kes lubas nüüd leivategemist õpetada omakorda  oma emale ja vanaemale, sest temal tuleb see nüüd päris hästi välja.

Laidi Zalekešina lubas tänavu kindlasti ise verivorsti tegemise ära õppida. Aive Tamme sõnul väärtustatakse praegu rahvatraditsioone ja kõike varem olnut. “Kogemused ja rahva mälu on väga olulised, isegi siis, kui üht ja sama asja erinevalt mäletatakse,” tunnistas ta.

Valve Paurson käis mullu külas ellujäämisraamatu autoril Valentine Nõlvakul. Toona 95 aastane naine näitas, kuidas ta võimleb. “Mul oli tükk tegemist, et temaga sammu pidada,” rääkis Paurson.

Riina Müürsepp tunnistas, et paljud noored on avastanud, et ise võiks teha sülti ja pasteeti. “Nüüd on eriti hinnas vanemate inimeste õpetussõnad. Toidu valmistamine on üldse väga popp,” kinnitas ta, lisades naljaga pooleks, et kui ta kõike oskaks, siis parandaks ise ka oma hambad ära.

Aive Tamme hinnangul tuleb täiskasvanuna õppides arvestada tõsiasjaga, et kõik ei ole üliandekad.

Vestlusringi lõppedes õpetas Riina Müürsepp teistele  kartulitrükitehnikas riidekoti kaunistamist.

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus