Õpilasmalevlased korjasid Kuremaal vaarikaid

Malevasuvi jõudis ka sel aastal Jõgevamaale. Küll pisut tagasihoidlikumalt, sest tänavu oli ainukeseks tööpakkujaks Kuremaal vaarikatalu pidav Endel Sööt. Noored alustasid rohimise ja vaarikate korjamisega 15. juulil, kuid et marjad varem valmisid, olnuks abikäsi tarvis juba nädalapäevad varem.

Katriin (16) ohkas veidi pettunult ja tõdes, et vaarikaid on väheks jäänud. Suurem osa saagist oli juba ära korjatud ja marju vähe. “Ma lootsin rohkem teenida,” tunnistas Katriin. Palk oli küll oodatust väiksem, kuid malevamuljed  positiivsed. Katriini malevakaaslane Karl (18) oli optimistlikum. “Näiteks eile kogusime rühma peale 140 kg vaarikaid,” teatas noormees uhkelt.

Karl sattus Kuremaale juhuse tahtel. Tal jäi registreerimine viimasele hetkele ning valida oli Kuremaa ja Valgjärve vahel. Noormees otsustas vaarikatalu kasuks, sest see oli lähemal. Katriin ei osanudki selgitada, kuidas ta sellesse malevarühma jõudis. Tüdruk registreeris ennast korduvalt erinevatesse rümadesse ja teade Kuremaale pääsemisest tuli üllatusena.

Katriin pole linnavälises malevarühmas varem olnud. Eelmisel aastal töötas ta linnarühmaga Rimi marketis. Töö oli küll tasuvam, ent raskem. Puhkust ei olnud, kogu aeg tuli toimetada, seda jälgisid ülemused. Vaarikate korjamine on tema kinnitusel igati meeldivam – saab puhata, õhtuti seltskonnamänge mängida ja sõpradega  ka marjade korjamise ajal suhelda.

Malevarühma juhi Mardi hinnangul on neil läinud hästi. Ta ütles, et alati saab paremini, aga kurta pole ka põhjust. Noored on tublisti töötanud ja ennast tõestanud. Malevlaste saabumise päeval ennustas Endel Sööt, et saak jääb 30 kg kanti.

Rühmajuht Mardi kinnitusel korjasid noored hoopiski 67 kg vaarikaid, mis on arvatavast saagist poole võrra enam. Mart leidis enda sõnul maleva rühmajuhina suveks hea töö. CV- online’i portaali kaudu kandideerinud poiss on oma tööga malevas väga rahul. “Tahtsin suveks tööd — ja saingi,” rääkis ta. Enne tuli läbida laagrikasvataja koolitused. Kutsetunnistus kehtib viis aastat. Selline tunnistus lubab olla kasvataja nii malevas kui mitmesugustes laagrites.

Tööpuudust ei ole

Lisaks vaarikate korjamisele teevad noored ka heakorratöid: rohivad, niidavad, pügavad hekki. Niisama, käed rüpes, ei istuta. Kui vaarikad otsas, siis noored ilma tööta ei jää. Malevlastel käib töö kahel põllul. Söögimarjad on ilusad ja prisked ning korjaminegi läheb hoogsamalt. Mahlamarjad on seevastu väiksemad, mõnda on isegi maias ussike maitsnud. Vahepeal, kui vaarikatel valmida lastakse, annab Endel Sööt noortele teha heakorratöid.

Saara (15) rääkis, et töö on sujunud hästi. Ilm on olnud normaalne, mitte liiga palav. Markuse (17) töö motivaatoriks on muusika. Vaarikaridade vahel  kõlas vana diskolugu “Ämblikmees” ansambli Push Up esituses. “Igal juhul on parem siin töötada kui kodus istuda,” kinnitas Markus. Marjakorjamise vahele mahtuvad sportlikud tegevused on noormehele igati mokkamööda. Võrk-, jalg-, ja korvpalli mängida ning natuke tööd  teha on tõepoolest etem kui kodus passida, jõudis noormees otsusele, kuid tunnistas, et rohimine meeldib talle rohkem kui marjade korjamine. Siis saab ohakaid sikutada ja oma musklirammu näidata. Peremeeski soovis, et noormehed umbrohu sikutamisega tegeleksid. Marjanoppimine olevat rohkem tüdrukute teema.

Kadri (16) oli ennast korjama sättinud metsa äärde, lühema vao peale. Tema oli igati optimistlik ja rääkis, kui mõnus on marju korjata. “Mis sa räägid, mul on käed katki ja tüdimus peal!” vaidles naabervaolt Merlin (16). Kadri seevastu kinnitas, et temal on veel jaksu küll ja tüdimusest pole märkigi. Usin tüdruk ei pidanud paljuks marjade noppimise kõrvalt mõnda ohakajuurikatki välja sikutada.

Kadri on malevas esimest korda. Ta tahtis koos sõbrannaga ühte rühma, kuid kahjuks nii ei läinud. Kuid sellest pole tema kinnitusel midagi, sest ta sai endale uued sõbrad. “See on nagu perekond, lahe seltskond,” kinnitas ta veendunult.

Merlini ja Kadriga ühines Johanna (17). Ta oli istanduse  peremehelt kuulnud, et metsa ääres on vaarikaid, ja tuligi olukorda kontrollima. Johanna näitas väikest pooleliitrist pange. “45 minutiga sain pange täis,” osutas ta kaelas rippuvale anumale, kuid oli veendunud, et saab päeva jooksul veel mõned panged täis.

Johanna rääkis oma kaaslastele, et halamine marju juurde ei anna, tuleb rõõmustada selle üle, mis korjatud ja mida saab veel pange poetada. Johanna on varem kahel korral malevas käinud. Siis on ta rohinud, praegune vaarikate korjamine on tema sõnul mõnusaks vahelduseks. Marjadega ta ei maiustanud, kõik korjatu rändas kasti.  “Oma tööd ma ära ei söö,” kinnitas ta rõõmsalt ja kadus metsaäärsete vaarikapõõsaste vahele.