Ettekanne tugines Liis Otsuse koostatud ja Reet Vääri juhendatud õpetajakoolituse lõputööl, mida autor kaitses Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti kirjanduse õppetooli juures viis aastat tagasi. Töös võrreldi kolme kooli, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi, Tartu Tamme Gümnaasiumi ja Rakvere Gümnaasiumi õpilaste teadmisi Oskar Lutsust, tema teostest ja nende tegelastest.
Õpilastele esitati järgmised küsimused.
1. Mida sa tead Oskar Lutsust? Kes ta on? Millega tegeles? Kust pärit?
2. Milliseid Oskar Lutsu teoseid oled lugenud?
3. Missugune teos meeldis sulle kõige rohkem? Miks?
4. Kes Oskar Lutsu tegelastest on su lemmik? Miks?
5. Millist Oskar Lutsu teost pead kõige tuntumaks? Miks?
6. Kes Oskar Lutsu tegelastest on sinu meelest kõige kuulsam? Miks?
7. Milliseid filme ja /või etendusi Oskar Lutsu ainetel oled näinud? (Etenduse puhul märgi, kes mängisid ja kui tead, siis ka lavastaja)
8. Kas teie koolis on olnud üritusi, mis on seotud Oskar Lutsuga? Kas need toimuvad regulaarselt?
9. Kas teie koolis on olnud üritusi, mis on seotud mõne teise kirjanikuga? Missugused? Kas need on toimunud regulaarselt?
Kokku laekus 103 ankeeti: Palamuse Gümnaasiumi VII klassist 22 ja XI klassist 19, Tartu Tamme Gümnaasiumi VII klassist 21 ja X klassist 7 ning Rakvere Gümnaasiumi XI klassidest 34. Rakvere ja Palamuse Gümnaasiumi XI klasside õpilased täitsid ka ?Kevade? kohta käiva lünkteksti, milles küsiti, miks on “Kevadel? just niisugune pealkiri, mille poolest ?Kevade? koolilapsed erinevad tänastest õpilastest ning mille poolest ?Kevade? koolilapsed sarnanevad tänaste õpilastega.
Seda, et Oskar Luts on kirjanik ja seotud Palamusega, teadsid kõik vastajad. Tõsi, kolm Rakvere poissi olid Palamuse asemel pannud kirja Lääne-Virumaal asuva Palmse ? ilmselt kõlalise sarnasuse tõttu, kaks Rakvere õpilast aga väitsid, et Luts on pärit Lõuna-Eestist. Palamuse õpilased olid enamasti aga juurde lisanud ka selle, et Luts sündis Järvepere külas Posti talus.
Paljud teadsid, et Luts töötas apteekrina ning elas suure osa elust Tartus, kus praegu on tema majamuuseum. Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilane Leelo loetles aga isegi Lutsu lemmikkirjanikke: Rabelais, Cervantes, Dickens, Gogol.
“Kevade” ja Toots
Lutsu teostest märgiti kõige sagedamini “Kevadet?, “Suve? ja “Kapsapääd?. Teati, et paljude tema teoste ainestik on võetud elust enesest ning Palamuse kandist, mis teostes esineb Paunvere nime all. Eeskätt peavad õpilased Lutsu humoristiks.
Et “Kevadet? teadsid kõik vastajad, on loomulik: seda teost käsitletakse ju kooliprogrammis. Enamikul juhtudel meeldis teos vastajatele, kuna see on humoorikas ning selles on huvitavaid ja naljakaid tegelasi.
Enim meeldinud tegelaseks osutus ettearvatult Joosep Toots. “Toots oli asjalik, ei olnud tossike,? kirjutas Jaanika Rakvere Gümnaasiumi XI klassist. Tema klassiõele Kristiinele meeldisid nii Toots kui Kiir. Viimane sellepärast, et oli kavalpea. Sama klassi poistele Hermole ja Raimole sümpatiseerisid Lible, kellel oli iga asja kohta häid ütlemisi, ja Arno, kes oli vaikne ja rahulik ning samas arukas.
Palamuse kooli õpilaste vastustest nähtus, et neile meeldisid kõige rohkem Toots, Teele ja Arno. Viimase suhtes sümpaatiat tundnud XI klassi õpilane põhjendas oma valikut sellega, et ta on ise tema osa mänginud.
Ka lünkteksti täitnud 54 õpilast (neist 19 Palamuse Gümnaasiumist) tõstsid Lutsu tegelastest samuti kõige enam esile Tootsi. “Toots tõi värvi igasse koolipäeva,? oli üks põhjendustest. Hinnati ka tema fantaasiarohkust, ettevõtlikkust, tegutsemislusti, krutskeid, sõbralikkust jm. Tootsi hüüdnime Kentuki Lõvi teadsid peaaegu kõik vastajad, üksikud pakkusid hüüdnimeks Sindrinahk. Palju mainisid vastajad ka Raja Teelet, kes oli ilus, tark, korralik ja sõbralik, ning Arno Talit, kes oli tagasihoidlik, tark, sõbralik ja abivalmis ning armastas loodust ja muusikat.
Erinevat ja sarnast
Põhiliste erinevustena Lutsu-aegsete ja tänapäeva koolilaste vahel toodi välja see, et ajastust tulenevalt ei olnud tollastel õpilastel mobiile, arvutit, autosid jt tänapäeva tehnilisi vahendeid, nad ei tarvitanud narkootikume, alkoholi, ei suitsetanud; klassid olid väiksed ja koolis vähe õpetajaid.
“Tolleaegsed lapsed olid distsiplineeritumad ja allusid õpetajatele, õppeaineid oli aga koolis vähem,” kirjutas Liisi. “Tolleaegsetel lastel olid teistsugused unistused,” arvas Kristjan. Eelika lisas: “”Kevade? koolilapsed tegid rohkem lollusi. Näiteks ma ei usu, et tänapäeval keegi koera kooli kaasa tooks või siis teise saabaste nööbid ära võtaks.? Iveli tunnistas: “Iseloomult on tänapäeva koolilapsed jõhkramad ja kättemaksuhimulisemad.?
Sarnasusi leiti palju vähem kui erinevusi. Ühiseks jooneks peeti krutskite tegemist, rahutust ja mässumeelsust, sarnaseid mõtteid ja iseloomujooni. Kõlama jäi mõte, et lapsed on lapsed, olenemata sellest, kus ja millal nad õpivad ja elavad.
Mis “Kevade” pealkirja puutub, siis seda seostasid õpilased eelkõige inimese elukevadega, aga ka sellega, et teose tegevus toimub ühe kooliaasta jooksul, st sügisest kevadeni.
Eraldi peatükis vaadeldi koolides toimunud Lutsu-teemalisi üritusi. Selles osas oli kõige rohkem kirjutada mõistagi Palamuse Gümnaasiumi õpilastel, kes mainisid iga aasta jaanuaris, kirjaniku sünnipäeva paiku korraldatavat kirjandusnädalat, mille puhul toimuvad loovtööde võistlus, matk, viktoriin, joonistusvõistlus, etluskonkurss, soodsa ilma korral lumeskulptuuride konkurss jne. Nimetati ka sügisel toimuvat Lible laata, abiturientide hulgast Tootsi ja Teele valimist, samuti vallavalitsuse eestvõttel välja antavat Oskar Lutsu huumoripreemiat ja sügiseti korraldatavat Suurt Paunvere Väljanäitust, mis inspireeritud Lutsu “Sügisest”.
“Oskar Lutsu hinnatakse eeskätt humoristina, huvitavate tegelaste loojana, põnevate sündmuste kujutajana ning lihtsa ja rahvaliku keelekasutusega autorina,” ütles Reet Vääri eelöeldut kokku võttes. “Õpilased on näinud Lutsu loomingu ainetel loodud filme ja teatrietendusi ning nad on terased märkama ajastust tulenevaid erinevusi tollase ja tänase koolielu vahel.”
RIINA MÄGI
