Põltsamaa kunstikooli õpilastel ja õpetajatel on kombeks tõrjuda talvise pööripäeva aegset kaamost lossihoovi üles ehitatava tuleinstallatsiooniga. Lõppenud aasta tuleinstallatsioon kandis nime “Voluut” ning selle põlemasüütamisele eelnes kunstikooli poolaastanäituse “Antiik” avamine galeriis pART.
Põltsamaa kunstikooli rahva silmis lähevad aasta lõpus ikka hinda pappkastid, vanad ajalehed-ajakirjad ja muu seesugune, sest just makulatuuriga täidetud pappkastidest tuleinstallatsioon kokku laotaksegi. Seekord moodustati kastidest voluudi kujund. Kes arvab, et sõna “voluut” tähendab volüüümikat saluuti, see eksib. Voluudiks nimetatakse spiraalselt kokkurullitud otstega paelakujulist ornamenti või kaunistuslikku ehisvormi, mida kasutati näiteks Vana-Kreeka arhitektuurist tuttavate joonia sammaste juures.
Installatsioon süüdati 22. detsembri pärastlõunal ehk umbes üheksa tundi pärast kalendritalve saabumist. Kastireale torgati tuli otsa mitmest kohast korraga ja peatselt võis lossihoovi suurel muruplatsil näha lõõmavat voluuti. Tõsi, kujundist paremini aru saamiseks oleks tulnud seda vaadata pisut kõrgemalt. Aga talvepimedusele sai selgelt märku antud, et kevad koos valgusega on saabumas. Ja omapärasel viisil sai ära kajastatud ka antiigiteema, millega kogu kool oli terve sügissemestri tegelenud.
Põltsamaa kunstikoolis tuldi nimelt mõni aeg tagasi mõttele hakata korraldama mingile kunstivoolule või ajastule pühendatud teemasemestreid. Eelmise õppeaasta kevadsemestril alustati n-ö elavat reisi maailma kunstiajalukku: uuriti mitme kuu jooksul lähemalt Vana-Egiptuse kunsti ja loodi sellest inspireeritud taieseid. Selle õppeaasta sügissemestril süveneti siis antiik- ehk Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunsti ning loodi sellest tõukuvaid taieseid. Iga teemasemestri võtab kokku näitus.
Kolmes stiilis sambad
Antiigisemestri tööde väljapanek avati lossihoovis tegutsevas galeriis pART vahetult enne tuleinstallatsiooni süütamist. Kahte saali välja pandud taiesed annavad aimu, kui mitmekesiseid õppeülesandeid suutsid õpetajad ühe teema raames välja nuputada.
Antiigiuuringutesse olid kaasatud tõepoolest kõik, kunstiringi mudilastest tavaõppurite ja täiskasvanud kursuslasteni välja. Kohe galeriiuksest sisse astudes hakkab silma maast laeni kõrguvatele paberipaanidele maalitud Kreeka tempel, mille oleks kavandanud justkui skisofreenikust arhitekt: selle küljest võib leida nii joonia, dooria kui ka korintose stiilis sambaid. Aga just sellise templi maalimine oli kõige õpetlikum: maalijaile, keda juhendas õpetaja Katrin Tamm-Kuusik, jäid kolme stiili erinevused kindlasti kogu eluks meelde.
Katrin Tamm-Kuusik juhatas oma õpilasi ka antiikmütoloogia põnevasse maailma ning tutvustas Vana-Kreeka jumalaid. Kujutada prooviti neid siiski mitte figuuri, vaid pigem emotsiooni või värvide kaudu.
Galerii tagumises saalis on tõeliseks pilgupüüdjaks keraamika. Kunstikooli savikojas valmis antiigisemestril päris suur kogus treitud keraamilisi vaase ja muid nõusid. Nii nende vormis kui ka maalingutes jäljendasid autorid mõistagi antiikkeraamikat. Juurde pandud sildilt saab vaataja teada, mis tüüpi anumaga tegemist on. Selgub, et peale laiemalt tuntud amfora oli Vana-Kreekas kasutusel veel rohkesti mitmesuguseid anumaliike: lutrofoor, pelike, lekythos, kylix, krateer jne.
Aitab aineid lõimida
Keraamikaväljapaneku kõrvalt leiab armsa suure ühistaiese, millele on end jäädvustanud kunstiringi mudilased, kelle hulgas noorim vaid nelja-aastane. Taies sündis nii, et lapsed heitsid end suurele paberile pikali ja võtsid sisse mingi poosi. Õpetaja Katrin tõmbas nende ümber kontuurjoone ning lapsed maalisid ennast selle kontuuri sisse: poisid sõdalastena ning tüdrukud vilepillimängijatena.
“Iga õpetaja leidis õpilastele oma ainega seonduvad ülesanded,” ütles Katrin Tamm-Kuusik. “Teemasemestrid on suurepärane võimalus eri õppeaineid lõimida: kui anda joonistus- ja maalimistundides antiikkunstist inspireeritud ülesandeid, saab joonistamise ja maalimise kõrval selgeks ka kunstiajalugu.”
Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja meelest on ühele teemale keskendumine hea juba selle poolest, et tänapäeva laste aju on niigi mitmesuguse infoga üle koormatud ja nende tähelepanu killustatud.
“Pole vaja kunstikoolis seda killustatust veelgi võimendada. Selle asemel võime teha oma elu teemasemestritega lihtsamaks ja lõbusamaks ning saada neist veel kasugi. Antiigist inspireeritud taieseid luues sai kui mängeldes selgeks, mis on kõrgreljeef või kreeka profiil,” ütles Ethel Hakkaja.
Et mõni ajastu kogemata vahele ei jääks, koostati kunstikoolis kümmet semestrit hõlmav tegevuskava, mis ripub kõigile nähtaval kohal. Iga semestri kohta koostatakse ka voldik. Lõpuks saab kokku mapp kümne voldikuga, mis annab põgusa ülevaate kunstiajaloost.
Näitus “Antiik” jääb galeriis pART avatuks jaanuari lõpuni.
RIINA MÄGI
