Hüpake sügavasse vette, ujuge 100 meetrit rinnuli, sukelduge ja tooge käega põhjast ese, püsige paigal puhates ja asendeid vahetades kolm minutit, ujuge seejärel 100 meetrit selili asendis ja väljuge veest. Varsti on see selge igal lapsel.
Viimase seitsme aasta jooksul on Eestis veeõnnetustes kaotanud oma elu 415 inimest, kellest 28 olid kuni 18aastased lapsed. Päästeameti 2015. aastal tellitud veeohutuse kampaania märgatavuse uuringust selgus, et 62 protsenti 7-18aastaste lastega perede esindajatest hindab oma laste ujumisoskust kehvaks. Neljandik lastest ei oska selle uuringu järgi üldse ujuda.
Selleks, et olukorda muuta, on ujumisliit ja päästeamet 2015. aastal koostanud metoodilise õppematerjali ja alustanud ujumistreenerite, juhendajate ja õpetajate koolitamist uuendatud metoodika kohaselt. Uus metoodika võimaldab õpilasel mängulise tegevuse kaudu omandada mitmekülgsed oskused vees ja veekogude läheduses toime tulla ning ületada veega seotud hirmud ning veest rõõmu tunda. Ujumine aitab kaasa sellele, et noored väärtustaksid tervislikku eluviisi elustiili osana.
Veebruari keskpaigas kiitis valitsus heaks kultuuriministeeriumi algatatud ujumise algõppe reformi. Selle eesmärk on vähendada uppumissurmasid ja õpetada kõik Eesti lapsed ujuma. Ujumine on elutähtis oskus ning valitsuskoalitsioon peab oluliseks, et jõutakse kõigi lasteni.
Ujumistreenerite, juhendajate ja õpetajate koolitamine uuendatud metoodika kohaselt algab juba sel aastal. Tuleval aastal uueneb ujumise õpitulemuste kirjeldus põhikooli riikliku õppekava kehalise kasvatuse ainekavas. Kohustuslike ujumistundide arv tõuseb 40 tunnini ning treeningrühmas võib olla kõige rohkem 12 last.
Valitsuskoalitsioon on ujumisõppe rahastamise suurendamiseks aastas arvestanud täiendavalt üks miljon eurot alates 2018. aastast. Kokku üle 1,2 miljoni euro suunatakse kohalikele omavalitsustele ning see võimaldab katta ujulate kasutamise kulud, lisaks toetada transporti ja tasuda treenerite tööjõukulud.
Haridus- ja teadusministeeriumile on esitatud uuendatud õpitulemuste kirjeldus ja ujumise algõpetuse programmi eelnõu. See sobib hästi ministeeriumi plaaniga kujundada kogu kehalise kasvatuse õpe ümber liikumisõpetuseks ja anda seeläbi õpilastele vajalikud teadmised ning motivatsioon liikumisharrastustega tegelemiseks.
Eesti inimesed peavad muutuma füüsiliselt aktiivsemaks. Põhjamaades liigub ja teeb sporti vähemalt kaks kolmandikku elanikkonnast, meil umbkaudu pool. Edasiminek on õnneks märgatav, kuid rahuloluks veel põhjust pole.
Sotsiaaldemokraatide jaoks on iga inimene väärtus, mida tuleb hoida iga hinna eest. Kui suudame kõik Eesti lapsed ujuma õpetada siis on see tegelik samm õnnetussurmade vähendamiseks. Pikem tervena elatud eluiga aitab kaasa üldisele heaolule, muuhulgas majanduskasvule.
Ja veel. Sissejuhatuses kirjeldatud testi soovitan läbi proovida ka täiskasvanuil. Kui hätta jääte, tuleks tõsiselt mõelda oma ujumisoskuse parandamise peale. Eestis peaks iga inimene oskama ujuda, oleme ju ikkagi mereriik ja enam kui tuhande siseveekoguga maa.
INDREK SAAR, kultuuriminister (SDE)
