Õpetajate palgatõusuga kaasnenud segaduses saabus osaline selgus 14. veebruaril haridusministeeriumis toimunud ümaralaual: õpetajate palk ei tõuse ministri poolt lubatud ulatuses ja ka omavalitsuste lõikes saab palgalisa olema erinev. Minister Aaviksoo püüdis küll selgitada, et viimane oligi kavandatud selleks, et palkasid ühtlustada. Kuna seoses õpetajate palkadega on sügisest saadik olnud nii palju hämamist ja vassimist, ei veennud ta selles plaani õnnestumises ilmselt kedagi.
Kogu probleemi tuum peitub tõsiasjas, et kohalikele omavalitsustele pandud kohustuse – osutada haridusteenust – täitmiseks ei ole eraldatud piisavalt raha. Lihtsalt öeldes on omavalitsustelt tellitud rohkem tööd, kui valitsus tellijana selleks raha jagab. Sellises olukorras ei saa me rääkida ei õpetajate palga normaalsele tasemele viimisest ega ka õpikeskkonna parandamisest.
Õpetajate väike palgatõus saavutati nipiga, kus riiklikult enam ei rahastata koolides nii vajalikke abi- ja tugiõppega seotud töökohti. Nii on tänaseks riiklikust rahastamisest välja jäänud logopeedid, arvutiõpetajad, sotsiaalpedagoogid ja ka koolipsühholoogid, kellele tuleb palka maksta omavalitsuste eelarvest. Tegelikult polegi ju küsimus selles, kust raha tuleb, oluline on, et lapsed saaksid koolis igakülgset tuge ja õpet. Antud kohustuse veeretamine omavalitsuste, kellest enamik on kõhna rahakotiga, õlgadele, ei tee kindlasti valitsusele au.
Meil toimub paralleelselt kaks arutelu, mis ei taha omavahel kuidagi haakuda. Ühelt poolt räägib minister hariduse kvaliteedi parandamisest ja selle saavutamiseks vajalikust riiklikust strateegiast, teisalt unustab ta ära, et selleks kõigeks on vaja ka raha. Minister Aaviksoo väidab, et haridusteenuse osutamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, mida riik vaid toetab lisaraha andes. Sama joru ajas riigikogu saalis ka majandusminister Juhan Parts, kui ta rääkis munitsipaalteede korrashoidmise ja remondi finantseerimisest. Kohalikud omavalitsused on põhiseaduslikud institutsioonid, kellele pandud kohustuste ja ülesannete täitmiseks tuleb eraldada ka piisavalt raha. Sellel teemal on aastaid räägitud, ka on see nõue selgelt kirjas Euroopa Omavalitsuste Hartas.
Vaatamata omavalitsuste järjekindlale selgitustööle ja ka survele, pole selles vallas pikkade aastate jooksul midagi muutunud. Omavalitsuste krooniline alafinantseerimine aga jätkub.
Tulles tagasi Aaviksoo juurde – sotsiaaldemokraadid tegid veebruari keskel avalduse, kus nad leidsid, et haridusminister Jaak Aaviksoo kannab täit vastutust nii õpetajatele antud katteta palgalubaduste kui pingete tekitamise eest koolide ja omavalitsuste vahele.
Valitsuse poolt oli sügisel, enne riigieelarve kinnitamist vastutustundetu suurendada eelarves õpetajate palgaraha viis protsenti ja lubada samal ajal pedagoogidele 12-protsendilist palgatõusu. Omavalitsuste käest ei saa nõuda ministri poolt reklaamitud palgatõusu, kui selleks pole raha eraldatud.
JÜRI MOROZOV, riigikogu liige, SDE
