Õpetajatel on alati enne uue kooliaasta algust põhjust kokku saada ja nõu pidada. Peagu alati on nende hulgas ka uusi noori kolleege. Nii ka tänavu. Õnneks. Sest vahepeal on olnud aastaid, kus meie maakonnas ei alustanud tööd mitte ükski noor äsja kõrgkooli lõpetanud inimene.
Miks noor üldse peaks valima õpetaja kutse, kui see amet on nii kehvasti tasustatud ja töö lastega pole just üheksast kuueni kontoris päeva õhtusse veeretamine. Paljud noored inimesed jõuavad õpetaja kutseni vanemate eeskujul. On lausa õpetajate dünastiaid, kus koolis tööl korraga suisa kolm põlvkonda.
Mõni noor inimene jõuab õpetajakutseni läbi programmi “Tagasi kooli” ja jääbki kooli. See on pigem juba küpse inimese teadlik valik. Ja need inimesed on pidanud ka muid ameteid ning oskavad väärtustada koolitööd.
Mis seal salata, on neidki noori, kes tulevad lihtsalt proovima. Osa jääbki kooli, osa läheb otsib teise töö. Kuid tal on igal juhul kaasas väärt kogemustepagas.
Meie maakonda tööle asunud noori õpetajaid kavatsema igal juhul ajaleheveergudel ka tutvustada.
29. augustil 2013
