Haridusminister Toivo Maimetsal on jätkunud uusi hariduselu radikaalselt puudutavaid ideid kuhjaga. Et enamik neist on olnud hästi läbi mõtlemata ja praktikas halvasti kasutatavad, on need jäänudki vaid unistusteks.
Praktikas ei ole suudetud neid ellu viia. Sooviti ju heale õpetajale topeltpalka, õpetajatele tähtajalisi töölepinguid, koolide riigistamist jne.
Haridusse uued rahastamistingimused
Nüüd on lugupeetud minister valitsuse ees esinedes käinud välja idee nn. haridusosakute kasutuselevõtuks. See tähendaks täiesti uusi üldhariduse rahastamistingimusi. Selle järgi ühendatakse kogu hariduse raha, moodustades koolikassa. Koolid hakkaksid kuuluma nn. kooliühingusse ja koolimaju remondiks koolimajade ehitusühing.
Alati on uue asjaga kaasas käinud kõhklused. Nii diskuteeritigi Rahvaliidu haridusfoorumil järgmiste küsimuste üle: Mida tähendab haridusreform, milliseid muudatusi see endaga kaasa toob? Mis peaks olema esimene samm haridusreformi teostamisel? Milline peaks välja nägema koolide rahastamisskeem? Milline peaks olema kohalike omavalitsuste ja riigi roll koolide rahastamisel? Kes vastutab koolihoonete haldamise ning renoveerimise eest? Kes peaks olema kõrgeim otsustusorgan koolielus? Kuidas peaks toimuma haridusreformi väljatöötamine ning rakendamine?
Ideed läbi töötamata ja toored
Foorumil esines põhiettekandega Riigikogu Res Publica fraktsiooni liige
Indrek Raudne, kes esitas haridusminister Toivo Maimetsa seisukohti koolide uuest rahastamise mudelist.
Kuulajatele tekitas ettekanne palju küsimusi ja vastukäivaid arvamusi. Foorumi sõnavõttudes avaldati arvamust, et noore poliitiku poolt ette kantud ideed olid läbi töötamata ja teaduslikud uuringud teostamata. Res Publica poolt väljapakutud ideedel puudusid põhjendused ja kohaliku omavalitsuse roll oli määratlemata või puudus. Raudne nimetas muutusi mitte haridusreformiks, vaid koolielu arendamise muutmise kavaks. Peaesineja ei laskunud õpetamise sisulistesse probleemidesse, vaid plaanis muudatusi koolihoonete haldamises.
Reformierakonda esindas foorumil Andres Taimla, kes pakkus välja neil töös olevaid variante. Reformierakonna seisukohad olid tunduvamalt vastuvõetavamad ega kätkenud endas nii laiapõhjalisi muudatusi, nagu plaanib Res Publica. Taimla pakkus välja valiku erinevaid võimalusi.
Üheks võimaluseks pakuti kogu haridusele eraldatava raha ülekandmist omavalitsustele. Teiseks oli omavalitsuste vahelise tasaarvelduse lõpetamine. Kolmas versioon säilitaks kõik olemasolevad algkoolid ja võtaks pearaha aluseks algkoolide baasraha. Neljas oli minister Maimetsa variant haridusosaku kasutuselevõtuga ja seega viidaks lõpule koolivõrgu reorganiseerimne.
Kuulajaskonna sooja vastuvõtu osaliseks sai Keskerakonna esindaja Peeter Kreitzbergi sõnavõtt, kes käsitles koolielu sisulisi puudujääke ja kutsus üles lõpetama koolide omavaheline võistlemine.
Rahvaliidu haridusfoorumi kokkukutsuja, fraktsiooni esimees Jaanus Männik viitas muudatustele seadusandluses, mida plaanitav haridusreform endaga hulganisti kaasa toob.
Res Publica kiirustab
Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Jaak Allik oli end haridusküsimustega väga hästi kontakti viinud ja esitas ettekandjatele selgelt argumenteeritud küsimusi. Kahjuks jäid paljud neist konkreetsete vastusteta. Allik juhtis tähelepanu pakutava reformi puudujääkidele.
Enamikest sõnavõttudest ja esitatud küsimustest õhkus umbusaldust ja kahtlust taolise reformi tulemuslikkuse suhtes. Kuigi praegu toimiv kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus ütleb konkreetselt, et kohaliku elu küsimusi otsustab ja korraldab kohalik omavalitsus, on Res Publica juba lubanud esitada 1. maiks pearahamudeli ja 1. augustiks on hariduskapitali moodustamise tähtaeg. Vastavad töörühmad on alles moodustamisel. Kas ei toimu see kõik liialt kiirustades?
Ka Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse koostatud koolivõrgu arengukava aastateks 2005 ? 2010 alusdokumendi avaldamine ajalehes Vooremaa enne, kui see on kohalike volikogude poolt läbi arutatud, tegi paljud maakonna lapsevanemad ja õpetajad ärevaks. Kindlasti oli vajalik Jõgevamaa Omavalitsusliidu tellimus, lahendusi tuleks veel otsida. Arvatavasti oleks oluline ühe või teise koolitüübi nn. jätkusuutlikkuse määratlemine.
Haridusfoorumist osa võtnud Jõgevamaa õpetajate ja koolijuhtide arvamusel on Res Publica haridusosakute süsteem ennatlik ja väiksematele koolidele kahjulik. Toetame Rahvaliidu seisukohta, mis näeb ette ka väiksemate koolide püsimajäämise tagamise.
Et säilitada maapiirkonnas mingisugune elu, tuleb säilitada haridus- ja kultuurielu, tuleb säilitada kool külas. Selleks tuleks teha kompromisse, kõike ei saa mõõta ainult rahas.
Oleme seisukohal, et riik peaks lähtuma reformi kujundamisel mitte ainult rahast, vaid arvestama ka vajadusi. Kogu Euroopa hariduspoliitika on väljendanud haridust kui hüve, mitte kui kaupa.
Arvo Sakjas, Laiuse Põhikooli direktor
Merle Haossar, J.V:Veski nimelise Maarja Põhikooli huvijuht
Rein Uusmaa, Adavere Põhikooli direktor
