Päev, mil Eesti lahkub Venemaa elektrisüsteemist on 8. veebruar. Elering on plaanid seadnud nii, et lahkumine toimub inimestele märkamatult. See on teooria, elus võib ka viltu minna.
VAMBOLA PAAVO
Nädalajagu päevi on Vooremaa andnud teada, kuidas pikkade elektrikatkestuste korral käituda ja mis peaks kodus kindlasti selleks puhuks olema. Kui palju seda järgitakse, on inimese enda asi.
Tartu linnavalitsus on juba oma kodulehele üles riputanud info, kuidas käituda kui elektrit pole. Kahjuks Jõgeva maakonna valdade kodulehelt sellist infot ei leia. Põltsamaa vallavanem Karro Külanurm kinnitab, et vastav info saab olema kindlasti kõigile kättesaadav.
„Riigi poolt on teavitused juba välja saadetud ja see liigub neil päevil allapoole. Peegeldame seda elanikele nii valla kodulehel kui sotsiaalmeediakanalites. Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon koguneb samuti. Kui seal on asjad paigas, saadetakse vastavad käitumisjuhendid välja.“
Külanurm möönab, et liialt vara pole ka mõtet infot jagama hakata, inimesed kipuvad selle unustama.
Tegelikult tasuks kõigil meil läbi mõelda, mida tähendab olla näiteks nädal elektrita, veeta ja kütteta. Erinevaid haigusi põdevad inimesed peaksid kodus omama vajalikku ravimitevaru. Tasuks soetada joogivett. Kui sõltutakse ühisveevärgist, peaks uurima vee-ettevõttelt, kuidas on piirkonnas suurema voolukatkestuse korral tagatud veevarustus.
Jõgeva Veevärgi juhatuse liige Ando Veebel märgib, et linnas on elektrikatkestuse korral tagatud vesi rotatsiooni korras. „Tegutseme vastavalt hädaolukorra plaanile. Generaatorid on olemas. Kui mõni piirkond jääb veeta, on olemas mahutid ja tagame vee olemasolu.“
Kui kodune soojavarustus sõltub elektrist, peaks läbi mõtlema ka alternatiivsed võimalused. Keskkütte korral peaks uurima katlamajalt või omavalitsuselt, kuidas ja kas on tagatud piirkonnas soojaga varustamine elektrikatkestuse korral.
Utilitas Jõgeva osakonnajuhataja Endel Varik ohkab ja tõdeb, et peab eriline tarkus olema hakata desünkroniseerimist talvel tegema. „Selliseid asju tehakse ikka suvel,“ tõdeb Varik.
Variku sõnul katlamaja saab sooja anda, aga vastuvõtjaid, kus seda sooja oleks, on kahjuks vähe. Linna peale kokku 15 hoonet. Siia lähevad korterelamud ja haigla ning mõned bürood.
„Nendest 13-l on olemas generaator ja kahel saab generaatori juurde ühendada. Linna 52-st kortermajast saaks soojaga varustada alla 10-ne. Ilma vooluta kortermajades automaatika ja pumbad ei tööta,“ kinnitab Varik.
Kui kodus on puupliit või ahi, peaks jälgima, et need oleksid korralikult hooldatud ega ole kogunenud tahma. Kütta tuleb mõistlikult, mitte üle. Kui elektrikatkestus kestab pikka aega, lakkavad töötamast sularahaautomaadid ja poed. Need kauplused, kus on generaator, töötavad, aga tasuda saab ostude eest sularahas. Igaks elujuhtumiks hoiab tark inimene kodus sularaha, sest see aitab jääda ellu kui kaardimaksed ei toimi.
