Mõned aastad tagasi käivitati Eestis kampaania “Talendid koju!”. Jõgeva linnaraamatukogus teatakse, et talendid on ammu kodus, nad tuleb ainult üles otsida ja publiku ette tuua – soovitavalt igakevadise ööraamatukogu ajal.
Jõgeva linnaraamatukogus on ööraamatukogu peetud nüüdseks juba üksteist korda. Ning siinkirjutaja pole ikka veel väsinud imestamast selle üle, kui palju on meie ümber andekaid inimesi, ega ka selle üle, kuidas raamatukogu rahvas nad üles leiab. Loomulikult on igal aastal ööprogrammis juba tuttavate tegijate etteasteid, ent alati serveeritakse ka mõni üllatus.
Olete te näiteks varem Jõgeva linnaraamatukogus elavas esituses ooperimuusikat kuulanud? Tänavuses ööraamatukogus oli see võimalik. Jõgeval elav Vanemuise ooperikoori artist Merle Aunpuu esitas kolm pala Giacomo Puccini ooperist “Boheem”. Tõsi, Vanemuise orkestrit polnud arusaadavatel põhjustel võimalik kohale tuua, seepärast tuli saatemuusika plaadilt.
Paljudele olid kindlasti avastuseks ka kaks Jaanust: Järs ja Rooba. Mina olin neid siiski juba koos esinemas näinud: Maarja-Magdaleenas tegutseva Wiera teatri lavastuses “Poeedid ja luuletajad”, kus Jaanus Rooba Heiti Talvikut ja Jaanus Järs Alliksaart kehastas. Juba siis tundus, et meeste vahel on tekkinud mingi vaimne “keemia” ning see sai ööraamatukogus kinnitust. Ainult et nüüd tulid mehed lagedale mitte enam klassikute, vaid enda loominguga: Jaanus Järs vemmalvärsilike luuletustega ja Jaanus Rooba väga sisuka tekstiga lauludega. Sai naerda ja sai mõelda.
Väga südamlikuks kujunes Jõgevamaa juurtega Ida-Virumaa luuletaja Anneli Lambi luulekogu “Kõik on tähtis” esitlus. Gunnar Vasemägi tuletas aga oma näituse “Mina, K” avamisel meelde, et ta pole mitte ainult andekas arvutikunstnik, vaid ka andekas harrastusnäitleja. Monoloogid, mida ta esitas, pärinesid lavastustest, milles ta kaasa on teinud, aga kõlasid nii, nagu ütleks Gunnar välja omaenda mõtteid. Tema etteastete vahel kuulsime laulmas jälle üht uut tegijat: Rosangelika Todoruki, kes hiljuti asus tööle Eesti Taimekasvatuse Instituuti.
Ööraamatukogu kõige kaugemaks külaliseks oli arvatavasti Kaunase (Leedu) restauraator ja akvarellist Bangutis Prapuolenis, kelle üks töö on väljas ööraamatukogu ajal avatud näitusel “Leedu akvarellisuvi” (sellest tuleb Vooremaas edaspidi lähemalt juttu), kõige noorem külaline aga aastane Alfred Teder: ta istus oma ema Domicele süles, kui too sellesama akvarellinäituse avamise ajal üht Žemaitiast pärit laulu laulis – n-ö leedu meeleolu tekitamiseks.
Kui valdava osa publikust moodustasid ööraamatukogu veendunud fännid, siis mõni sattus sellele hoogsa vaimuga üritusele ka esimest korda.
“Mul polnud hommikul veel aimugi, et ma sellisesse kohta satun, aga tuttav kutsus mu kaasa ja siin ma olen: rõõmus, nähtu-kuuldu ja kohatud huvitavate inimeste üle,” ütles tartlanna Merle Ambre.
Ootame järgmist ööraamatukogu!
RIINA MÄGI
