Kui inimesed öösel raamatukokku lähevad, tekib kõrvaltvaatajal küsimus, kas nad poleks päeval seal ära käia saanud. Asjaosalised aga teavad: öösel saab raamatukogus teha hoopis teisi asju kui päeval. Ja isegi kui teha samu asju, mõjuvad need hoopis teisiti.
Jõgeva linnaraamatukogu tegigi möödunud reedel uksed külastajatele lahti alles õhtul, sest päeval oli seal sanitaarpäev nagu kuu viimasel reedel ikka. Kell kaheksa galerii Kala näituse “Akvarelli võlu” avamisega alanud ööraamatukogu programm jätkus kohvijoomise, ühislaulmise, luulelugemise, muusikakuulamise, õpikodades kaasalöömise, teatritegemise ning öönäituse avamisega. Viimased ööraamatukogulised asusid koduteele alles paarkümmend minutit pärast südaööd.
“Peale esinejate oleks pidanud vist tänukirjad andma ka neile kuulajatele, kes lõpuni vastu pidasid,” ütles linnaraamatukogu direktori asetäitja Jaana Koppel naljatamisi. “Viimased tunnid möödusid neil ju üsna ühe koha peal istudes.”
Ööraamatukogulisi sai esinejateks ja kuulajateks jagada küll vaid tinglikult, sest paljud jõudsid õhtu jooksul olla mõlemas rollis. Ning need, kes sel korral veel teiste ette ei astunud, võivad seda, nagu kogemused näitavad, teha mõnel järgmisel korral. Ja üldse on kuulajad ööraamatukogus mitte lihtsalt kuulajad, vaid pigem kaasaloojad. Seepärast julgevadki oma loominguga selle publiku ette tulla ka need, kes muidu kirjutatu sahtlisse peidavad või ainult sõpradele lugeda usaldavad.
“Ööraamatukogud on meil alati üllatusterohked olnud,” ütles Jaana Koppel. “Tõdeme ikka ja jälle rõõmu ja imestusega, kui palju on siinsamas Jõgeval ja Jõgeva ümbruses inimesi, kes omaloominguga tegelevad või kitarri saatel viisistatud luulet esitavad.”
Seekord said ööraamatukogulised osa ka kunsti- ja loodusalastest üllatustest. Gunnar Vasemägi tõi näiteks kohale väikese näituse jao maale, mille ta oli saanud ühe tuttava käest. Et maalide autor on teadmata, nimetati näitus lihtsalt “Öönäituseks”. Looduse poolelt serveeris üllatuse üks kahest raamatukogus kasvavast öökuninganna-nimelisest kaktusest, mis just selleks ajaks õide puhkes. Tõsi, õis oli publiku saabumise ajaks varre küljest murduda jõudnud, ent vaasis oli see endiselt ilus.
Tänavune ööraamatukogu oli juba viies. Linnaraamatukogu direktori Sirje Naritsa sõnul ajendas neid nelja aasta tagust esimest ööraamatukogu korraldama asjaolu, et traditsioonilise omaloominguvõistluse “Betti Alveri jälgedes” paremate autasustamine raamatukogust Betti Alveri muuseumi üle “kolis”.
“Siis mõtlesimegi, et raamatukogu võiks endiselt linna päevade programmi millegagi oma panuse anda,” ütles Sirje Narits. “Ning kuna päevad olid niigi sündmusi täis, otsustasime kutsuda rahva raamatukokku videvikuaega veetma.”
Seekord tegutses ööraamatukogu mitte neljapäeval, nagu varasematel aastatel, vaid reedel. Mine tea, kas oli see päev sobivam (järgmisel hommikul polnud vaja tööle ega kooli minna!) või on kuuldused sündmuse erilisest õhustikust rahva hulgas levinud, aga seekord oli ööraamatukogulisi pea kaks korda rohkem kui mullu ning mitu korda rohkem kui paaril esimesel aastal. Lasteraamatukogu lugemissaal, kus ööraamatukogu põhisündmused toimusid, hakkas juba kitsakski jääma.
Ehkki ööraamatukoguga on omajagu tegemist, korraldavad raamatukogutöötajad seda rõõmuga.
“Ööraamatukogu aitab meil endilgi rutiinist välja tulla ja vaimu värskendada,” ütles Sirje Narits. “Kuni me ise sellest hingekosutust saame ning kuni linnavalitsus ja kultuurkapitali kohalik ekspertgrupp meid toetavad, teeme me ööraamatukogu edasi. Tänavusest ööraamatukogust kokkuvõtteid tehes käisid kolleegid välja juba mitu head ideed, mida tuleval aastal ära kasutada.”
Lõpetuseks olgu öeldud, et pärast öist sündmust leidsid raamatukogutöötajad oma majast kolm üleliigset vihmavarju. Omanikud on lahkesti oodatud neile järele tulema. Ja veel: tundmatu autori “Öönäitus” on endiselt lasteraamatukogu lugemissaalis näha. Minge vaatama, äkki oskate nende piltide päritolu kohta midagi öelda!
Ööraamatukogu 2011
-
Enda ja/või teiste loomingut lugesid Mairi Hüüdma, Jaana Koppel, Raine Lindepuu, Tea Lall, Tiina Säälik, Lagle Räga, Teele Tamm, Riina Tamm, Tanel Sakrits, Indrek Uusmaa ja Gunnar Vasemägi.
-
Laulsid ja musitseerisid Eha Niglas ja Tanel Sakrits, Reine Koppel, Mihkel Kübar; Helen Moor, Anne-Maarja Mitt ja Steven Heinola; P-Jay ja Pille; Merlin Haljak ja Gerli Neeme.
-
Avati galerii Kala näitus “Akvarelli võlu” ja tundmatu autori maalidest koosnev “Öönäitus”. Näha sai ka raamatukogutöötajate padjanäitust.
-
Ene Söödi ja Monika Urbi juhendatud õpikodades sai omandada raamatukaante kiletamise ja raamatukogude infosüsteemi Riksweb kasutamise oskust.
Raine Lindepuu:
Tunne, mille ööraamatukogust kaasa sain, oli võrdne sellega, mis tekib pärast pusle kokkusaamist. Tükid tundusid algul väga erinevad, ent kui luule ja laul omavahel kokku sobituma hakkasid, tekkis südantsoojendav tunne, et üks kaunis pilt on sündimas. Mosaiigi säravaimad värvid olid kolm noort inimest laulmas kosmilisest armastusest, Reine imepehme hääl esitamas Artur Alliksaare luuletusele loodud muusikapala, Tea Lalli sügavat mõtisklust pakkuvad luuleread ja kesköiseks näituseks aknalauale paigutatud tundmatu kunstniku maailma alguse ja lõpu visioone pakkuvad taiesed. See tükike puslest, kus ma ise väriseva hääle ja tudisevate jalgadega esimest korda laiemale avalikkusele oma luuleüllitisi ette kandsin, oli selline kahvaturoheline ja poleerimata. Kuid nagu Jaana ütles: annad sõrme, võtab käe. Ehk siis — tuleval aastal jälle!
Reine Koppel:
Olen olnud Jõgeva ööraamatukoguga seotud ajast, mil see neli aastat tagasi alguse sai. Ma ei arvanud, et sellest nii pika traditsiooniga üritus saab. Ning iga aastaga tundub see järjest enam hoogu saavat: juurde tuleb nii esinejaid kui ka kuulajaid. Seekord oli ööraamatukogu eriti üllatusterohke: iga natukese aja tagant tuli uusi pillimängijaid ja lauljaid uksest sisse. Omaloomingu ettelugejaidki oli rohkem kui eelmistel aastatel. Nii mõnus, et siinsamas meie ümber nii palju kirjutamise ja musitseerimisega tegelejaid elab! Olen nende seast endale mitu uut head sõpra leidnud.
Sellel aastal tekkis ööraamatukogus minu meelest mingi eriline õhkkond. Tundsin end pärast seda mitu päeva palju avatuma, loomingulisema ja julgemana. Kuulates, kuidas inimesed end oma loomingu kaudu avavad, läksid endalgi meeled rohkem lahti.
i
RIINA MÄGI
