Üleeile toimus Jõgeva linnaraamatukogus 13. ööraamatukogu pealkirjaga „Öö on öö on öö on võrratu”. Seekord viimast korda selles raamatukogumajas. Ööraamatukogu avas uksed kell seitse ja lõpetas tund enne südaööd.
Selle aja sisse mahtus külluslik kultuuriprogramm, kuhu kuulus ka Liblikapüüdjate etteaste. Eesti kirjanike tekste lugesid Kaspar Piik, Einar Susi, Doris Piik, Oskar Kull ja Sten Siirak. Tekstide hulgas oli nii tõsisemaid kui ka lustakamaid.
Järgmisena andis Jaana Koppel kokkutulnutele aimu, milliseid pärle esitati äsjalõppenud Betti Alveri omaloomingukonkursile.
Esimest korda kõlas Jõgeva linnaraamatukogus kannel. „Kevade” hõngulist muusikat esitas Maria Mällas.
Õhtu jätkus samuti „Kevade” lainel. Janek Varblas esitas katkendi Andrus Kivirähki näidendist „Köster”. Tegemist on koomilis-nukra monotükiga, kus Oskar Lutsu loomingust tuttav Paunvere köster ehk Julk-Jüri arutleb õhtuses üksinduses elu üle.
Ööraamatukogu kultuuriprogramm jätkus näituse avamisega. Teise korruse lugemissaalis avati akvarelligalerii Kala näitus „Rahvusvaheline akvarelliassortii“. Galerii Kala omanik ja galerist Gennadi Lapin on selle kokku pannud mitme riigi autorite võimalikult eriilmelistest töödest. Esindatud on ka ta enda ja tema õpilaste tööd.
Nagu näituse avamisel selgus, võib Jõgevat tänu Kala tegevusele pidada tõsiseltvõetavaks kunstilinnaks. Lapini kauaaegse näitusetegevuse tõttu, mis on siia toonud palju Leedu akvarelliste teatakse Vilniuse kunstnike hulgas Jõgevat peaaegu paremini kui Tartut.
Kella üheksast kolis ööseltskond korruse võrra madalamale, lastekirjanduse lugemissaali, kus peale Vahur-Paul Põldma esinemist läks jälle muusikaliseks. Alustati ühislaulmisega Eha Niglase saatel. Seejärel oli esinemiskord Margus Kase ja meeskvarteti Beat käes.
Reine Koppel, teadur-nisuaretaja, rahvasportlane, kodanikuühiskonna aktivist ja luuletaja, esitles enda ning teise siitkandi multitalendi Raine Lindepuu ühist luuleraamatut „Kokkupuutepunkt”. Et Reine ka meelsasti laulab, oli ta võtnud kaasa kitarri.
Viimane kultuurimaratoni punkt oli Gunnar Vasemägi karikatuuride näituse „Väike, kuid igav“ avamine. Väiksed ja tagasihoidlikud on raamitud karikatuurid küll, kuid omadussõna „igav“ näituse pealkirjas on ilmne liialdus.
