Jõgeva kunstikooli õpilase Elisabet Rähni isikunäitus „Serendipity“ annab ülevaate noore kunstniku viimase kolme aasta loomingust – Jõgeva kunstikoolis ja enne kunstikooli õppima tulekut Rootsis valminud töödest.
Näituse pealkiri „Serendipity“ ehk „õnnelik juhus“ sümboliseerib Elisabeti (13) ootamatut võimalust näitus teha. Nimelt, neljanda kursuse õpilaste traditsiooniliste isiknäituste sarjas oli plaanitud hoopis teise õpilase näitus. Kuna õpilane haigestus, siis lükkus tema näitus edasi. Kui õpetaja Elita Järvela pakkus teistele õpilastele võimalust oma isiknäitus varem teha, oli Elisabet rõõmuga nõus. „Mind valdas õnnetunne, kui kuulsin, et saan ootamatult varem oma näitusega esineda!“ sõnas neiu.
Loomingus rahu ja rõõm
Elisabet on kunstikoolis õppinud poolteist aastat. Kunstiga on ta siiski kodus tegelenud juba mitu aastat varem. „Kui Rootsis elasime, siis ei olnud seal kunstikooli kuhu minna. Kuna kunst on minu jaoks nii loomulik, hakkasin sellega iseseisvalt tegelema,“ rääkis ta. Elisabet sõnas, et joonistamisega tegeles ta juba neljaselt, ent siis ei tundunud kunstihuvi nii suur.
„Väikestele lastele ju ikka meeldib joonistada,“ naeris ta. Praegu on tüdruk veendunud, et kunst on hobi, millega on plaanis ka tulevikus tegeleda. Varem tehtud töödel on näitusel kandev roll. „Ma pole nii pikalt kunstikoolis veel õppinud, iseseisvalt valminud töödeta poleks näituse maht ilmselt välja andnud,“ nentis tüdruk.
Kuigi Elisabetile meeldivad must-valged ja hallid toonid, väljendub tema loomingus rahu ja rõõm.
„Olen kunstis õnne leidnud, erinevaid stiile proovinud, ent seni on lemmikuks ikka harilik piilats,“ lausus noor kunstnik. Ta selgitas, et selline tehnika aitab tal kõige paremini tabada inimese näos suu, nina ja silmade iseloomu. Kuulsate muusikute ja modellide portreede kõrval püüavad pilku ilmekad silmad, mis väljendavad inimese erinevaid emotsioone. Kui keelt ei mõista, siis saab inimese mõtetest aimu tema silmadest ning näost. Selles oskuses on Elisabet vilunud, sest Rootsis elades ei mõistnud ta alguses ei inglise ega rootsi keelt.
„Rootsi isa rääkis inglise ja rootsi keeles ning ema, eesti ja rootsi keelt. Omavahel suhtlesid nad inglise keeles, õppisin väga noorelt ära koduse keele,“ selgitas ta. Eestisse naastes oli muret ka sellega, kuidas eesti keelega koolis hakkama saada. „Õppisin rootsi keeles ja kartsin, et olen eesti keele ära unustanud ja jään siin hätta. Õnneks suuri muresid siiski ei olnud,“ rääkis Elisabet.
Elisabet naudib muusika kuulamist, mis inspireerib teda kunsti looma. Lisaks maalimisele ja joonistamisele on tüdruk andekas ehete ja mudelite meisterdamises. Ta on osalenud oma tööga ka Minimaailma näitusel. „Mul oli seal väljas puumaja, väikeste toolide, laudade ning inimestega,“ lausus tüdruk.
Naudib akvarelle
Vajalike materjalidega Elisabet hätta ei jää. Piltlikult võib öelda, et nendest asjadest, mida inimesed ära viskavad, teeb andekas neiu kunsti. „Mul on suur pere, nad kasutavad igasugu asju ja näiteks kaste, paberit või pappi jääb ikka üle.“
Joonistuste ja maalide seas on näitusel väljas ka keraamika ning siidisall. „Sooviksin siidimaali üha uuesti ja uuesti teha. Kannad värvi sallile ja vaatad, kuidas see igale poole valgub: see on nii tore!“ muljetas neiu.
Pliiatsi kõrval naudib Elisabet akvarellidega maalimist. „Akvarell voolab, see tekitab kuidagi turvalise ja rahuliku tunde,“ arutles ta. Personaalnäitusel on väljas Elisabeti esimene katsetusmäng akvarelliga – neiu sinises kleidis. Pastellidega tüdruk enda hinnangul veel päris sinapeal ei ole. „Ma ei julge värvi panna ning tööd jäävad tumedad,“ selgitas ta. Näitusel on pastellitehnikas Karepa suvelaagris jäädvustatud meri, kivid ning õige pisut kunstniku loomingulisust – näkid sabaga sulpsu löömas.
Iseloomulik käekiri
Kursusetöö, mis on ka näituse plakatit illustreerimas, kirjeldab Elisabeti sõnul tema stiili kõige paremini: sünge, must-valge ning peidetud sümbolid. Näituse ainuke musta raamiga töö on Vaarao-Panda. Maalil on kujutatud pandat püramiid peas kamina ees istumas. Ka maalides on näha Elisabeti loomingus kindlat kätt ja täpset joont.
Praegu leiab Elisabet, et soovib oma tuleviku kunstiga siduda. Päris maalikunstnikuks ei soovi ta ilmselt saada – kunstnikuna võib olla raske ennast ära elatada. Küll aga võiks kaaluda disaineri või juuksuri eriala. Tüdrukul on kunstis oma kindel nägemus ja veendumus. Tema sõnul ei saa öelda kunstis „ilus“ – et mitte kedagi solvata.
„Kunstis ei tasu karta öelda, et see ei meeldi või pole minu stiil. Kui mu parimale sõbrale meeldib, ei pea see mulle meeldima ning seda peab julgema öelda,“ sõnas ta.
Kursusejuhendaja Piret Järv sõnas, et Elisabet on hea näide õpilasest, kel on huvi ja tahtmine lisaks kunstikoolile kodus loominguga tegeleda. Juhendaja sõnul on Elisabeti töödes näha kunstnikule iseloomulikku käekirja. Näiteks esineb tema töödes palju kalu ja lilli, millel on sarnane voogav stiil.
Elisabetile sobis ka Eesti rahvusliku muinasjutu teema – muinasjutu „Arg hunt“ nimitegelane on kaunistatud Eesti rahvuslike mustritega. Piret Järv märkis, et Elisabetil on nägemus ja anne ka muinasjuttude illustreerimiseks.
Kunstikooli õpetajad leiavad, et see on „õnnelik juhus“, et Jõgeva kunstikoolis õpib nii andekas ja tubli tütarlaps nagu Elisabet Rähn.
Elisabet Rähni näitus jääb Jõgeva spordikeskuse fuajees avatuks 4. märtsini.
MARGE TASUR
