Lugesin ajalehest Vooremaa Jõgeva Veteranide Nõukogu pöördumist Jõgevale jäähalli rajamise asjus ja ohkasin tõepoolest: „Õnneks on Eestis masu!“ Mitte et ma tahaks, et riigil halvasti läheks, vaid paljud lollused jäävad vähemalt esialgu rahapuudusel tegemata.
Spordiõpetajana peaksin ma ju kahe käega poolt olema, kui linna plaanitakse ehitada järjekordne uus spordiobjekt. Kuid linnakodanikuna ja volikogu mitme koosseisu liikmena olen ma sellele otsustavalt vastu. Kas keegi üldse oli enne pöördumise ilmumist kuulnud müstilisest Jõgeva Veteranide Nõukogust?
Kuna pöördumine koosneb demagoogiast ja sõnavahust, siis pole austatud veteranid julgenud oma nimesidki pöördumisele alla kirjutada!
Ajad on muutunud
Aga otsast peale. Räägitakse jäähokist kui pikkade traditsioonidega alast. Ei vaidle vastu, et kunagi oligi jäähoki Jõgeval spordiala number üks. Kuid ajad on muutunud ja praegu võiks pigem saalihokist kui traditsioonidega alast rääkida. Jäähoki ajad ja traditsioonid on kas nüüd jäädavalt, aga praegu siiski möödanik.
Rõhutakse lastele kui kõige nõrgemale lülile, et neil pole just nagu kuskil sporti teha, kui jäähalli ei ehitata. Praegu on noortel Jõgeval kasutada Virtuse spordisaalid, koolide võimlad, staadion, kevadsuvel ka tenniseväljakud. Jätkuks vaid lapsi erinevatesse treeninggruppidesse. Kui laps tarbib mõnuaineid ja hulgub sihitult tänavatel, on see sotsiaalne probleem. Osa noortest jääbki tänavatele truuks, jäähalli puudumisest või olemasolust hoolimata. Kui mitmefunktsiooniline saab üks jäähall olla (jäähoki, uisutamine, curling)? Pöördumises viidatud talispordialasid (suusatamine, kelgutamine, lumelaud jms) seal küll harrastada ei saa. Kui aga rääkida vanema põlvkonna sporditegemisest, siis usun ma, et pigem teevad seeniorid vabas õhus kepikõndi, sõidavad rattaga, võimlevad jne. Ei usu, et eriti suur mass vanureid libedale jääle ja uiskudele kipub.
Konkreetset toetust pole
Miks pole pöördumises sõnagi summast, millega kultuuriministeerium teie ideed, kallid veteranid, toetab? Sest sellist summat ei ole! Muu toetus on aga vaid õlalepatsutus: tublid, toimetage edasi. Ei saanud pöördumises hästi aru lausest: „Maavanema kiire reageerimine, ka ebakonventsionaalseid vahendeid kasutades, on andnud kiireid tulemusi.” Milliseid vahendeid???
Kui veteranide nõukogu pole võtnud vaevaks ennast isegi tutvustada, siis on väga raske Jõgeva üldsusega koostööle asuda.
Kui eelmisel hooajal mängis Eesti jäähoki meistriliigas kolm ja sel hooajal vist viis võistkonda, siis ongi ala kandepind ja Eesti jäähoki tase selline. Kas Eesti viie hulgas olemine näitab erilist edukust või hoopis spordiala kiratsemist kogu vabariigis?
Pöördumise lõpus on erilised pärlid:
-
Et sünniks palju lapsi, kes edendavad kõikjal tervislikke ja sportlikke eluviise
-
Majandus edeneb ja luuakse uusi töökohti
-
Jõgevamaa erinevad rahvused elaksid sportlikult koos
-
Rahapuudusel ei tohiks keegi jäähalli ukse taha jääda
-
Jäähalli aastane läbilaskevõime peaks olema 20 000 inimest.
Teenindav personal minimaalne
Kui veteranide nõukogu oleks vaevunud süüvima Jõgeva jäähalli tasuvuse analüüsi, siis ta teaks, et jäähalli võetakse tööle neli inimest: kaks administraatorit, jäämeister ja koristaja. Vastutustundlikud vanemad planeerivad endale järeltulijaid, kui on olemas majanduslik stabiilsus ja materiaalne heaolu. Lähiajal pole küll näha Jõgeva elanikkonna kasvu ja majanduse edenemist. Kust leitakse tänase majandusseisu juures need 20 000 inimest, mitte ainult linnast vaid ka maakonnast, kes jäähallile tulu tooksid? Kui on valida pere toidulaua, lapse koolitamise ja muu igapäevase või jäähallis uisutamise vahel, siis kuhu teie raha läheks? Kunagisest 7000 elanikuga maakonnakeskusest on saanud pisut üle 5700 elanikkonnaga, väheneva tulubaasiga linnake. Mille põhjal väidetakse pöördumises, et Jõgeva on väike, mitte vaene?
Tuleb jääda realistiks
Jõgeval ja selle ümbruses on palju lapsi, kelle vanemad on pikka aega tööta olnud. Nende osavõtt huvikoolidest, huviringidest ja sporditreeningutest on juba praegu küsimärgi all. Mitte jäähalli pole Jõgevale vaja, vaid töökohti ja majanduslikku kindlustunnet.
Jõgeval seisab ees koolivõrgu reformimine, linna staadion on lõpuni ehitamata, koolide spordibaasid vajavad kaasajastamist, elanikkonna sotsiaalne turvalisus parendamist. Jõgeva linn peaks oma järgmise aasta eelarves kindlasti neile momentidele tähelepanu pöörama. Jäähalli ehitamine linnale ja linlastele koormaks oleks kuritegu.
Soovin, et Eestil hakkaks lähitulevikus hästi minema. Praegust majanduslikku madalseisu peaks ära kasutama selleks, et kohapeal asjad selgeks rääkida. Et kui jõukus taas saabub, ei teeks me lollusi, mida pärast kahetsema peame!
VIKTOR NÕMM, Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja
