|
|
Möödunud reedel avati pidulikult Põltsamaa vallas Eskus tegutseva Õnne Piimakarjatalu uus laut, mis mahutab 720 looma. Hoone avamisel osalenud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tõdes, et kui Eestis suudetakse ehitada nüüdisaegseid ja tänapäevastele nõuetele vastavaid lüpsilautu, on see märk sellest, et meie piimandussektoril läheb hästi. |
“Vana laut oli täiesti amortiseerunud. Meile oli selge, et sellistes tingimustes pole enam jätkata võimalik ja tuleb ehitada uus laut,” lausus Õnne Piimakarjatalu juhataja Mati Kivi.
Juba kevadel, niipea kui ilmad võimaldasid, saadeti lehmad lauda ümbrusse karjamaadele, et ehitamisega algust saaks teha.
Alustati aprilli lõpus
Vana laut, mille asemel nüüd uus ja nüüdisaegne loomapidamishoone seisab, oli ehitatud 1977. aastal. Tegelikult alustati selle lammutamisega veel ajal, mil lehmad laudas olid, kuid maikuu esimesel nädalal said loomad juba karjamaale. Uue lauda ehitas Nordecon Betoon OÜ.
Kui paljudesse uutesse lautadesse paigaldatakse ka lüpsirobotid, siis Õnne Piimakarjatalus neid ei kasutata. “Meil on praegu olemas uued korralikud piimajahutid. Kui oleksime paigaldanud lüpsirobotid, oleks neid tulnud paigaldada tervelt kümme. Lisaks oleksime pidanud ehitama kaks uut piimaruumi ja paigaldama uued jahutid. Seetõttu ei pidanud me taolist lahendust otstarbekaks,” rääkis juhataja.
Kaks uut lägahoidlat
Lisaks uuele laudale tuli välja ehitada kaks 8000-kuupmeetrist lägahoidlat ja 200 kuupmeetrise mahutavusega tuletõrje veehoidla. Kogu projekt, kuhu kuulusid laut, lägahoidlad ja tuletõrje veevõtukoht, läks maksma ligi kolm miljonit eurot. Osa investeeringuks vajalikust rahast laenati
Osa summast katab Õnne Piimakarjatalu firma eelarvest. Häid sõnu lausus Mati Kivi
Sihikul “9000 klubi”
Mati Kivi sõnul said loomad uude lauta juba laupäeval, kohe pärast selle pidulikku avamist. “Kõik meie 304 “kodutut” lehma on nüüdseks oma uues kodus. Üldse on meil kokku 1520 looma, neist 760 lüpsilehma. Uus laut on ette nähtud 720 loomale. Samas on osa lehmadest pidevalt poegimislaudas ja kõik nad ei peagi korraga lüpsilauta mahtuma,” rääkis Mati Kivi.
Õnne Piimakarjatalu laut erineb tavapärastest lautadest selle poolest, et kui praegusel ajal ehitatakse Eestis lüpsifarmid kuuerealised, siis äsja avatud laut on kaheksarealine.
“Katsetame, vaatame, kuidas selline laut ennast õigustab. Aasta pärast peaks tulemus teada olema. Meie eesmärk oli mahutada ühte hoonesse rohkem loomi. Samas ei tahtnud me hoonet ka liiga pikaks ehitada. Pole ka tegemist klassikalise külma laudaga, vaid hoonel on soojustusega betoonseinad ja makroloonist tahvlitega aknad. Ka lauda katus on soojustatud. Meie arvame nii, et laudas ei tohiks temperatuur kunagi alla nulli langeda, kuigi lehm kannatab ka niisugust temperatuuri. Ma ei näe põhjust, miks me peaksime loomale sellise elukeskkonna looma,” rääkis Õnne Piimakarjatalu peremees.
Ühe uuendusena kasutatakse ära lauda katuselt kogutav vihmavesi, millega hakatakse pesema lauda põrandaid, seinu ja lüpsiplatse. “Teatavasti on maailmas puhast joogivett vähe ja meie püüame siin omalt sellele murele pisut leevendust leida.,” lausus Õnne Piimakarjatalu juhataja.
Mati Kivi sõnul on nad valminud laudaga igati rahul. See ei tähenda aga, et nüüd vajalikud investeeringud tehtud oleksid. Ka uue noorkarjalauda ehitamisele tuleb mõtlema hakata, ent esialgu on vaja praegune kulutus tagasi teenida. Mujalt kui piimatootmisest ju raha tulemas pole. Ja et sissetulek suureneks, peab suurenema ka piimatoodang. Praeguse seisuga on talu piimatoodangu suuruseks 8800 liitrit aastas lehma kohta. Lähiaastatel loodetakse jõuda aga nn “9000 klubisse”. Ka uue lauda ümbrus on kenasti korrastatud. Mati Kivi sõnul polnud mõtet sügisel enam muruseemet maha külvata, see töö tehakse kindlasti ära järgmisel kevadel.
i
TOOMAS REINPÕLD
