Sel sügisel tuli õiguskantsler Ülle Madise Riigikogu ette taotlusega lõpetada põhiseaduse vastane olukord, kus maaomanikult võetakse looduskaitseliste piirangutega võimalus omandilt tulu teenida. Õigustatud kompensatsiooni oodates võib kuluda kuni kümme aastat.
Vabaerakonna saadikurühm on omalt poolt esitanud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega püüab probleemile lahendust leida.
Senini jääb mulje, et riik teadlikult kiusab maaomanikke. Tohutud piirangud pärsivad tavapärast majandustegevust. Liiga kaugele on mindud piirangute seadmiste ja ülereguleerimistega. Maaomanikud ei ole üldiselt vastu looduse kaitsmisele, kui sellele järgneb mõistlik kompensatsioon või on majandustegevust oma maal võimalik jätkata säästlikul viisil.
Kahjuks ei kuulu tõhusa kompensatsiooni hulka maamaksu alandamine või selle tühistamine vastavalt kinnistult. Maaomanikul on seaduse alusel võimalik esitada taotlus maa võõrandamiseks riigile. Kunagi oli võimalik ka vastastikusel kokkuleppel kompensatsioonimeetmena maid vahetada. Selle meetme rikkus ära poliitiline kasuahnus. Pean silmas omaaegset maadevahetuse afääri.
Käesoleva aasta 1. novembri seisuga on 188 taotlust kinnisasja võõrandamise nimistus. Alates selle aasta jaanuarist on nimekiri vähenenud 36 kirje võrra. Nimistus seisavad taotlused aastast 2006.
Numbrid näitavad, et midagi on meie riigis totaalselt mäda. Sellise tegematajätmise üks tagajärg on see, et inimesed kolivad maalt ja ka Eestist ära. Kuidas uus valitsus suudab vastu seista süvenevale rahvastikupuuduse probleemile, kui me isegi selliste “pisiasjadega” ei suuda toime tulla?
Lisaks antakse hagu juurde kasvavale pettumusele riigi suhtes. Saagem aru, see ongi mugavuspoliitika tagajärg, soovimatus tegeleda oma inimestega, anda selgeid ja ausaid vastuseid.
Vabaerakonna lahendus olukorrale oli see, et edaspidi ei tohi kinnisaja võõrandamise nimistus olla rohkem kui 50 objekti, mida on maa-amet võimeline menetlema aasta jooksul.
Näeme ette ka lahenduse erandite kehtestamisele. Näiteks pruunkaru pesa leidmisel. Sel juhul pole looduskaitselise piirangu seadmine ka edaspidi välistatud. Vastava otsuse langetaks keskkonnaministri kokku kutsutud komisjon, kus oleksid võrdselt esindatud kohaliku piirkonna ja riigi esindajad.
Pakume lahenduse ka olukorrale, kui maaomanik ei teagi uue kotkapesa olemasolust oma kinnistul, millega praegu sätestatakse koheselt tegevuspiirang. Meie soovime, et oluline kaitsealapiirang hakkaks kehtima ainult sel juhul, kui maaomanik on teatise kätte saanud ning kõik kirjed kajastuvad vastavas registris.
Lisaks looduskaitseseaduse muudatusettepanekutele tegime ettepaneku tuleva aasta riigieelarvesse eraldada summa, millega on võimalik lahendada kuni 2016. aastaks laekunud võõrandamise taotlused.
Kuigi uue valitsuse koalitsioonilepe lubab looduskaitselise piiranguga koormatud maaomanikele lahendust, otsustasid Keskerakonna, IRL-i ja SDE saadikud Vabaerakonna eelnõu riigikogus tagasi lükata. Sisuliselt öeldi, et jah, teema on väga oluline ja kahju, et nii on läinud, aga lahendust teame ainult meie.
Milles see lahendus siis seisneb? Peamiselt lubatakse raha ja üldsõnaliselt kokkuhoidlikkust uute piirangute seadmisel. Selgusetuks jäid võimalikud vastused õiguskantsleri pöördumisele.
Oleme veendumusel, et looduskaitseliste piirangute süsteem tervikuna tuleb läbi töötada. Näeme küll väikeseid positiivseid tulemusi, kuid palju tööd on veel ees. Meie suur soov on, et Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks on riik pikaajalised võlgnevused oma rahva ees likvideerinud.
KÜLLIKI KÜBARSEPP, riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige
