Eilne päev algas Tallinnas Sokos Hotell Viru konverentsikeskuses Eesti Maaomavalitsuste Liidu Maapäevaga, kus osalesid ka Jõgevamaa valdade-linnade esindajad.
Eesti Linnade Liidu volikogu koosolekul kõneldi eile kohalike omavalitsuste tänavusest tulubaasist ja riigi eelarvestrateegiast aastateks 2007-2010. Õhtupoolikul toimus Linnade Päev ehk Linnade Liidu esindajate üldkoosolek.
Suurim ühisüritus
Täna on tähelepanu all üheksasse blokki jagatud ning osalt ajaliselt kattuvad teemaderingid: omavalitsuste tulubaas, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid, keskkond, haridus- ja noorteküsimused, liitunud omavalitsuste kogemused Soomes ja Eestis, IT-lahendused kohaliku omavalitsuse teenistuses, väliskoostöö ja Euroopa Liidu raha kasutamine ning omavalitsuse arengu kavandamine.
Homsed teemad on maakasutus, energeetika, teede ja tänavate korrashoid, ettevõtluse ja turismi arendamine, kriisireguleerimine ja korrakaitse ning regionaalne koostöö.
Ettekandeid teevad Eesti tippametnikud ja -spetsialistid.
Päevad pakuvad kohaliku omavalitsuse juhtidele ja spetsialistidele, avaliku sektori asutuste ametnikele, sotsiaalpartneritele, ettevõtjatele ning poliitikutele võimalusi kogemuste ja info vahetamiseks, enesetäiendamiseks, hetkeseisu kaardistamiseks ning suhtlemiseks kolleegidega üle Eesti.
Samas toimub arvukalt seminare ja diskussioone. Samuti osaleb üritusel stendide ja presentatsioonidega üle 30 ettevõtte, et tutvustada omavalitsustele potentsiaalset huvi pakkuvaid teenuseid ja tooteid.
Eesti Linnade Liit
, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Tallinna linnavalitsus korraldasid Linnade ja Valdade Päevad ka aasta tagasi, toona osales neil üle 800 külastaja. Kujunemas on Eesti suurim iga-aastane omavalitsusalane ühisüritus.Väljakutsed
omavalitsustele
Eelmistel linnade ja valdade päevadel ütles regionaalminister Jaan Õunapuu, et Eesti on regiooniti väga ebaühtlaselt arenenud ning selle tasandamiseks on vaja rakendada erinevaid meetmeid. ?Senised meetmed ei ole soovitud tulemusi andnud,? tunnistas ta samas ning tõi näiteid.
Leibkonnaliikmete sissetulekutes ulatuvad maakondlikud erinevused ligi kahe korrani. Majandustegevuse koondumine suurematesse linnadesse ja nende lähiümbrusse on loonud olukorra, kus kaks kolmandikku Eesti rahvuslikust kogutoodangust toodetakse Tallinnas ja Harjumaal.
Rahvaarvu jätkuv kiire vähenemine mõjutab eriti nn äärealade elujõulisust. Elanike arv kahaneb kõige kiiremini Kirde-Eestis.
Maapiirkondade elujõulisusele mõjub valusalt rahvastiku vananemine, sest lisaks tööealise elanikkonna üldisele vähenemisele siirduvad tööinimesed parema töö ja suurema palga otsingul linna.
Enam kui pooled kooli lõpetavatest noortest, iseäranis maa-asulatest pärit noored lahkuvad senisest kodupaigast.
Tööhõive regionaalsetest erinevustest rääkides tõdes Õunapuu: ?Tööjõudu ehk majanduslikult aktiivseid inimesi on märkimisväärselt vähem Kagu-Eestis ja Jõgevamaal, kus pikaajaline tööpuudus on olnud teravaks probleemiks juba aastaid.? Kõige kriitilisemaks probleemiks on tööpuudus Ida-Virumaal, kus tööealised inimesed küll otsivad aktiivselt tööd, kuid töökohti lihtsalt pole.
Aastatel 2007-2013 suurenevad Euroopa Liidu struktuurifondide rahalised vahendid kohaliku ja regionaalse arengu toetamiseks küll märkimisväärselt, ent pelgalt toetusrahast arenguks ei piisa.
Väljakutseks maakonnakeskustele pidas Õunapuu täiendavate töökohtade loomise ja olemasolevate säilitamise vajadust arvestades atraktiivsuse suurendamist investorite jaoks. Samuti peavad investeeringute saamiseks pingutama Tallinn ja Tartu, et olla konkurentsis teiste Läänemere äärsete suuremate linnadega.
Maapiirkonnad seisavad järgneval kümnendil silmitsi küsimustega, kuidas tagada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus olukorras, kus elanikkond demograafiliste protsesside tagajärjel väheneb ja vananeb, iseloomustas Jaan Õunapuu aastatagustel linnade ja valdade päevadel kokkuvõtlikult situatsiooni, millega omavalitsused peaksid juba praegu oma igapäevategevuses arvestama.
ANDRES LOORAND
