Omavalitsuste ühinemine on tõusnud sel suvel Jõgevamaal oluliseks teemaks: nädal tagasi oli jutuks Jõgeva linna ja valla võimalik ühinemine, täna käsitleme Vooremaa vestlusringis Mustvee linna poolt Kasepää vallale tehtud ühinemisettepanekut. Kas ühinemisest ka tegelikult asja saab, vaevad Mustvee linnapea Urmas Laur, Kasepää vallavanem Jüri Vooder, Aivar Kokk ja Jüri Morozov.
Miks peaksid Mustvee linn ja Kasepää vald ühinema?
Laur: See otsus [Kasepääle esitatud ühinemiskutse] on sündinud volikogu liikmete peas ja mulle tundub, et see on nagu sünnipäevakutse, millele ei ole tõsisemat debatti eelnenud. Mingisugune sünergia on kahe omavalitsuse vahel olemas, alates tervishoiust ja koolisüsteemist. Ja ka kultuuriline taust on väga sarnane.
Vooder: Volikogus pole see arutlusel olnud. Ma ei tea, kui tõsine see ettepanek on, aga me leiame, et oleme siiani ise toime tulnud ja tuleme ka edaspidi. Praegu me otseselt ühinemist vajalikuks ei pea, aga kindlasti võime koostööd teha. Ühinemine üleöö kindlasti ei sünni.
Laur: Teatud mõttes elab Kasepää vald meie kulul, pean silmas muusikakooli. Meil on tõsine probleem lastega, kes käivad võõrast vallast, kuid omavalitsused ei ole kokku leppinud, kuidas muusikakooli rahastada. Doteerida kõike linna eelarvest on tõsine probleem. Naabervald on pisikese osaluse taganud, kuid seda on vähe.
Vooder: Ega see vale ole. Huviringid on rohkem enda huvi ja kui riik ei toeta sportimist, siis meie ka ei saa täies mahus huviringe toetada. Me maksame tohutu summa oma õpilaste veoks.
Kas Mustvees enne uuriti ka Kasepääl valitsevaid meeleolusid? Praegu on kuulda, et ilmselt lükatakse ühinemisettepanek tagasi.
Laur: Täna paistab see nii välja, et analüüsi puudumise tõttu on ettepanek tehtud ettepaneku pärast. Pigem on see emotsionaalne lähenemine. Vahest on see esimene kokkupuutepunkt, kuidas saada ühise laua taha. Selleks peab olema head tahet.
Jõgevamaal on nüüd kaks ühinemisplaani välja käidud: nädal tagasi rääkisime Jõgeva linna ja valla võimalikust ühinemisest, nüüd Mustvee ja Kasepää. Mis toimub?
Kokk: Põltsamaa linn on Põltsamaa vallale samuti aastaid selliseid vihjeid teinud. Kuidagi on see nii, et linnad soovivad ühineda valdadega, aga vallad ei näe linnaga ühinemises suurt perspektiivi. Vallajuhid arvavad, et vallad saavad hakkama.
Tihti on mureks, et teatud ametnikke ei ole võimalik väikesesse omavalitsusse tööle võtta, sest eelarve ei luba. Tundub, et kõik on hästi, kuid paljud valdkonnad on katmata või peab vallavanem või vallaametnik katma kolme-nelja valdkonda, aga palju meil siis on nii võimekaid inimesi, kes seda suudavad.
Mitmel korral olen rõhutanud, et ühinemistega peaks alustama mingist valdkonnast, näiteks haridusest. Peaks alustama haridussüsteemiga ja leppima kokku, milline on järgmise kolme aasta perspektiiv Jõgeva maakonnas.
Kui Mustvee linn tegi Kasepääle ühinemisettepaneku ja Kasepää vald selle viisakalt tagasi lükkab, siis mul tekkis ketserlik mõte, et meil on Torma vald vahel, aga Jõgeva vald ühineks küll Mustvee linnaga. Saada piir Euroopa suuruselt neljanda järvega, kuhu lähiaastatel kerkivad sadam, spaa ja puhkekompleksid, poleks sugugi halb. Olen seda meelt, et me ei peaks rääkima ühe-kahe-kolme omavalitsuse ühinemisest, vaid vaatama tervet maakonda ja vaatama ka Tartu poole. Võib-olla tänased vallad jääksid osavaldadeks ja tekiks üks suur korralik omavalitsus.
Morozov: 2000. aasta alguses andis valitsus maavalitsusele ülesandeks panna kokku Jõgevamaa halduskorralduse kontseptsioon. Siis oli kaardil kaks varianti: kuus omavalitsust, mis olid ühendatud praegusi vallapiire vaatamata, ja teine variant oli kolm piirkonda: Mustvee, Jõgeva, Põltsamaa. Kummastki variandist ei saanud asja, sest valitsus ei suutnud haldusreformi lõpuni viia. Tegelikult ei ole need kolm piirkorda kahekümne aasta perspektiivis jätkusuutlikud; see on fakt. Olen pigem nõus sellega, et Jõgevamaale oleks vaja ühte suurt omavalitsust, millel on osavallad.
Mustvee ja Kasepää ühinemisest on räägitud aastaid ja see on alati lõppenud sellega, et Mustvee on teinud ettepaneku, mille Kasepää on tagasi lükanud. Need pole olnud ametlikud ettepanekud, kuid on ajalooline tõde, et kaks omavalitsust, mis väljastpoolt vaadates tunduvad suhteliselt sarnased, pole valmis liituma. See ei tähenda, et administratiivseid muutusi ei saaks teha. Kogukonnad elavad oma elu edasi.
Äkki on omavalitsuste ühendamine Eestis liiga üle dramatiseeritud, mis tekitab pingeid ega lase rahulikult kaalutleda?
Kokk: Küsimus on lihtne: need, kes soovivad ühineda, ei ole suutnud selge häälega öelda, millist kasu ühinemine toob. Piirkonna rahvas peab selle otsuse tegema, kas nad soovivad ühineda või mitte.
Kui seda suurt omavalitsust ei teki, siis me näeme, kuidas edaspidigi lahkuvad inimesed maakonnast. Põhjuseks on töökoha puudus, sest ükski omavalitsus ei suuda luua ettevõtjatele tingimusi, mida oleks koos võimalik luua. Peale Jõgeva valla ei tegele praegu keegi ettevõtluspiirkonna rajamisega ja ühel omavalitsusel on see raske. Teiseks haridus, sest meie koolid on liiga laiali puistatud, õpilaste arv väheneb ja minnakse otsima paremaid kohti.
Laur: Kogu häda on selles, et omavalitsused on üksteisele konkurendid ja riik vaatab sekkumata pealt. Oleks regionaalne rahastamine valitsuse poolt paika pandud, oleks paljud hädad olemata. Koolid võitlevad laste eest, mis devalveerib haridust. Vahest ongi hea, et haldusreform on läbi viimata, sest pakilisem on hoopis koolireform.
Kuidas Kasepää vald tulevikku vaatab, millised on ideed, projektid, mida vald kavatseb ellu viia?
Vooder: Koos Mustveega tegime sadamaprojekti, praegu vaatame, kuidas seda ehitama hakata. Meil on ka puhta vee ja kanalisatsiooni projekt.
Kas nende projektide kaasrahastamisega saab vald hakkama ka Mustveega ühinemiseta?
Vooder: Vee- ja kanalisatsiooniprojektiga ei saa. 170 miljonit on hinnatud projekti kogumaksumus ja valla eelarve on üldse 11-12 miljonit krooni ning ei ole võimalik omaosalust katta.
Kokk: Üks ühinemise võimalus tekiks, kui riik tuleks Peipsi äärde ja ütleks selgelt: kui see piirkond hakkab ühe mütsi all koostööd tegema, siis saab Mustvee jahi- ja reisisadama, Omedusse tuleb kala- ja kaubasadam, Mustvee linn saab korraliku gümnaasiumihoone, kus on võimalik koos õppida nii eesti kui vene keelt rääkivatel lastel; korrastatakse lasteaed. Kui materiaalset tuge ei tule, siis Mustvee linn tänases eelarveseisus palju uut laenu juurde võtta ei saa. Kasepääl oleks võimalik laenu võtta, aga eelarve on parasjagu nii väike, et väga palju võtta ei saa.
Mida ennustate, kas Mustvee ja Kasepää lähevad 2013. aasta valimistele ühise omavalitsusena või eraldi?
Vooder: Arvan, et tuleb teha rahvaküsitlus ja las rahvas ise otsustab. Tuleks mõelda, mida Kasepää vald sellest võidab, niisama uisapäisa ei tasu ühineda. Isiklikult mõtlen, et kergekäeliselt ühinema ei peaks, läbirääkimisi pidada ja koostööd tegema peaks ikka.
Laur: Peaks olema mingi uuring, debatid, positiivse ja negatiivse väljatoomine. Inimestele on see on pigem emotsionaalne küsimus ja otsus langetatakse sellelt pinnalt, kas kellelegi mõni poliitik või ametnik meeldib või mitte. Ma ei oska ennustada ja jääksin vastuse võlgu. Aga midagi peab muutuma, teisiti ei ole võimalik.
Morozov: Võin täiesti kindlalt öelda, et ühinemist ei tule. Kui sisulised läbirääkimised algavad, siis jõuavad Mustvee ja Kasepää etappi, kus nad arvavad, et tegelikult on ühinemisel plusse vähem kui miinuseid. Nad hakkavad vaatama, et tegelikult peaks ühinemine olema laiem, oleks vaja kaasata Lohusuu ja Avinurme, võib-olla Pala, Saare, Torma. See tähendab, et oleks vaja uusi partnereid. Kas nende valmisolek läbirääkimisteks on olemas? Ilmselt ei ole. Seetõttu seda ühinemist aastal 2013 kindlasti ei tule ja mina olen jätkuvalt seda meelt, et ei saa teha halduslikke ümberkorraldusi nii, et ühes nurgas teeme natuke, teises natuke, lootuses, et kokku tuleb midagi head. Nii ei saa.
ARVED BREIDAKS
