Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, mis soodustab ja lihtsustab kohalike omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist.
Olemasolevad seadused on jäänud ajale jalgu, seepärast on nende uuendamiseks täna viimane aeg. On selge, et ühinemisprotsessi vastu on paljudel omavalitsustel huvi olemas ja riik peab omalt poolt tegema maksimumi, et ühinemisi oleks võimalik läbi viia võimalikult lihtsalt.
Probleem on selles, et täna kehtiva korra järgi on kohalikel omavalitsustel seadusega ette nähtud ühinemispiirkonnad. Sellega on ülevalt poolt sisuliselt ette antud, millised omavalitsused peaksid omavahel liitumisläbirääkimisi pidama. Tegelik elu on aga teine. Ühinejatele suuremate valikuvõimaluste tagamiseks ei kirjutata edaspidi omavalitsustele ette, kes kellega ühineda võiks. Tingimuseks jääb vaid see, et üldjuhul tuleb ühineda naabriga.
Samuti suureneb eelnõuga ühinemistoetuste maksmise ulatus. Täna kehtiva korra järgi saavad ühinenud omavalitsused riigilt iga elaniku pealt 40 eurot toetust. Juhul, kui aga kaks juba ühinenud omavalitsust ühinevad hiljem veel kolmandaga, siis neile praegu kehtiva korra järgi toetust ei maksta.
Et ka juba varem ühinemise läbi teinud omavalitsustele oleks võimalik maksta ühinemistoetust, tunnistatakse senised piirangud kehtetuks ja toetust makstakse ka siis, kui omavalitsused on juba varem ühinemise läbi teinud.
Lisaks eelpool nimetatule, võimaldab uus eelnõu doteerida riigieelarvest ühinenud omavalitsuste bussiliine, mis on siiani olnud võimalik üksnes juhul, kui need liinid kulgevad läbi mitme valla.
i
AIVAR KOKK, riigikogu maaelukomisjoni aseesimees, IRL
