|
|
Jaanuaris palus haridus- ja teadusministeerium kõikidel maakondadel panna kokku töörühm, kes esitaks oma nägemuse, kuidas viia läbi gümnaasiumivõrgu korrastamine. Jõgevamaa töörühm on oma otsuse teinud ning see saadeti eile ministeeriumi. |
Laste arvu vähenemise tõttu ning koolide ülalpidamiskulude vähendamiseks planeerib haridus- ja teadusministeerium korrastada gümnaasiumivõrku. Selle kohaselt tuleks Eestis üsna palju gümnaasiume sulgeda ning koondada neid suurematesse asulatesse. Jaanuaris palus minister gümnaasiumivõrgu korrastamise osas abi eraldi kõikidelt maakondadelt.
Seda kõike on tarvis selleks, et reform oleks kõikidele maakondadele vastuvõetav ning sobiv. Jõgevamaa töörühm, kuhu kuulusid koolide ja omavalitsuste juhid ning ka maavalitsuse haridusala töötajad, jõudis sel nädalal otsusele ning kiri koos vastuste ja ettepanekutega pandi teele eile.
Soovitakse gümnaasiumi jätkamist ka Mustvees, Põltsamaal ja Palamusel
Küsimusele, kas gümnaasiumivõrgu korrastamine peaks toimuma kiiresti või pikema aja ehk maksimaalselt kolme aasta jooksul, oli Jõgevamaa otsus ühene: soovitakse kiiret üleminekut. Komisjon lähtus sellele küsimusele vastates Jõgevamaal juba.
Mustvees soovib Jõgevamaa töörühm ideaalis näha ühte gümnaasiumi, selle rajamiseks soovitakse ka riigilt rahalist abi, kuid sisuline nõusolek vene ja eesti kooli liitmiseks Mustvees on juba olemas. “Kooli vorm on veel lahtine
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi puhul näeb töögrupp, et kool jätkaks täistsüklilise ehk 1.-12. klassiga koolina. Palamuse Gümnaasiumi puhul nähakse samasugust varianti, kuid rahastamismudeli muutumisel on mõeldav tulevikus koostöö Jõgeva riigigümnaasiumiga. Seega töötaksid Mustvee ja Palamuse tulevikus Jõgeva riigigümnaasiumi filiaalidena.
Mis puutub koolide rahastamisse, siis Jõgevamaal leiti ühise arutelu tulemusena, et toimida võiksid mõlemad omandivormid: riigigümnaasiumi ja selle filiaale rahastab riik ning teiste koolide gümnaasiumiosasid rahastavad omavalitsused. Maakonna töörühm jättis vastamata.
Rajada tuleks õpilaskodud ning võimaldada tasuta transport
Ministeerium küsis ka omavalitsustelt, mida nad arvavad üleriigilise gümnaasiumi pääsemise lävendi kehtestamisest. Töögrupil otsekohene ja kindel vastus oli, et ühtse lävendi kehtestamist nad ei poolda, sest et keskhariduse omandamise võimalused peavad alles jääma ka nendele, kes ei ületa lävendit, kuid soovivad õppima minna eriala, mis eeldab keskhariduse olemasolu.
Kokkuvõttes selgitas Jõgeva maakonna töörühm, et mõistab ja pooldab gümnaasiumivõrgu korrastamise vajadust. “Gümnaasiumiastme sulgemise korral näeme ohtu, et võib nõrgeneda allesjääva põhikooli hariduse kvaliteet. Kvalifitseeritud õpetajad lahkuvad koolidesse, kus neile tagatakse täiskoormus,” väitsid töörühma liikmed.
Veel tegi Jõgeva maakonna töörühm ettepaneku viia põhikooli- ja gümnaasiumiseadusse sisse muudatus, mis annab võimaluse saada üldkeskharidust kohustuslike suundadeta.
Selleks, et gümnaasiumireform oleks edukas, soovitas maakondlik töörühm kasutada Euroopa Liidu tõukefondi rahasid õpilaskodude rajamiseks ja toetamiseks. “Teise variandina näeme riikliku kodumajutustoetuse rakendamist ning riik peab tagama koolipäevadel tasuta transpordi õpilase elukohast lähimasse gümnaasiumi ja tagasi,” on kirjas ministrile esitatud ettepanekus. Veel soovis maakondlik töörühm, et gümnaasiumivõrgu rahastamismudeli muudatustest ja täiendavate tingimuste kehtestamisest tuleb haridus- ja teadusministeeriumil teavitada kohalikke omavalitsusi vähemalt ühe õppeaasta võrra enne nende rakendumist.
EILI KOITLA
