Praegune valitsuskoalitsioon on jõuliselt läbi viimas haldusreformi. Erakond Eestimaa Rohelised toetab sisulist omavalitsusreformi, mitte pelgalt piiride tõmbamist. Rohelisi teeb ettevaatlikuks praegune haldusreformi arengu kulg, mis ei arvesta mitmeid teisi inimestele olulisi valdkondi.
Nimelt on roheliste jaoks murekohaks omavalitsuste tulubaasi kujunemise ja otsedemokraatia küsimused. Nende küsimuste arutamisest on valitsuskoalitsioon siiani suutnud kõrvale hoida. See on ka arusaadav, sest on ju need küsimused valitsuskoalitsioonile kõige ebameeldivamad, ja kes tahaks vabatahtlikult kätt tulle pista.
Üksikisiku tulumaks omavalitsusele
Samas on just omavalitsuse võimekusel peamine osa täita korrektselt talle seadustega pandud ülesandeid. Valitsus on pakkunud välja ideed, et üksikisiku tulumaks võiks laekuda sellele omavalitsusele, kus inimene tööl käib. Selle eesmärk oleks motiveerida omavalitsusi looma uusi töökohti. Miks mitte, kuid võtame sellised vallad nagu Piirissaare ja Kihnu, kus ei ole suure tõenäosusega kunagi massiliselt töökohti. Roheliste seisukoht on, et üksikisiku tulumaks peaks tervenisti laekuma omavalitsusele, kus ta elab, nii nagu see on Rootsis ja teistes Põhjamaades. Tahab ju ka meie peaminister, et Eesti oleks paarikümne aasta pärast Põhjamaadele sarnane heaoluriik. Siis võiks see olla esimeseks sammuks.
Meie omavalitsuste eelarvetesse laekub kohalikest maksudest ainult 1,5 protsenti kogu nende eelarvest, samas kui Põhjamaades on see näitaja üle 50 protsendi. Tuleb tunnistada, et kohalike omavalitsuste nõrkus on kindlasti ka üheks põhjuseks, miks on Eesti erinevate regioonide vahel nii suur lõhe. Ka väljaränne, ääremaastumine jmt. sotsiaalmajanduslikud probleemid on selle väljenduseks.
Eesti terviklikku arengut on pidurdanud just nõrgad omavalitsused ja nende olematu tulubaas talle antud ülesannete tõhusaks täitmiseks. Kui kohalik omavalitsus oleks tugev, oleks seal võimalik pakkuda kohalikele elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid ja paljud probleemid saaksid lahenduse kiiremini, sest kohalikud ametnikud teavad kohapealseid olusid kõige paremini.
Osa terviklikust riigireformist
Haldusreform peab olema osa terviklikust riigireformist. Praegu pole Eestis reaalselt iseseisvaid kohalikke omavalitsusi, meie omavalitsused on pigem keskvalitsuse filiaalikesed, sest neil pole finantsautonoomiat, mis teeks nad iseseisvateks. Siit jõuame jutuga kohaliku tasandi otsedemokraatiani.
Rohelised on seda meelt, et omavalitsuste liitumisel peaksid tulevaste osavaldade juurde alles jääma rahvakogud, mille ülesandeks oleks arutada väiksemaid, osavalda puudutavaid küsimusi. Samuti näevad Rohelised külaseltside ja külavanema staatuse olulisemaks muutumist. Külaseltside ja külavanema roll peab olema oluline eriti haja- ja hõreasustusega maapiirkondades. Ka peaks külavanemal olema esindusõigus osavalla rahvakogus.
Omavalitsustele tuleb panna seadusega kohustus kaasata kohalikke inimesi ja informeerida neid omavalitsuse tegemistest. Kaasav eelarve peaks olema osa iga omavalitsuse valitsemiseelarvest. Teatud osa kasutamise üle omavalitsuse eelarvest võiksid otsustada valla elanikud rahvahääletusel. See võiks moodustada näiteks protsendi omavalitsuse eelarvest. Otsedemokraatia tagab ka tugevama sotsiaalse kontrolli omavalitsuse töö üle.
Kvaliteetsemad avalikud teenused
Inimeste ootused seoses haldusreformiga on vastandlikud. Tahetakse valitsemiskulude kokkuhoidu ja teisalt teenuste kvaliteedi paranemist, rohkem valikuvõimalusi. Haldusreformiga võib kindlasti kokkuhoidu saavutada mõnes konkreetses lõigus, kuid põhisiht võiks olla ikkagi see, kuidas pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid. Loomulikult ei tohiks ülemäära kõrgeks kasvada ka omavalitsuse valitsemiskulud, nagu see on sündinud mõnes suuremas ja jõukamas omavalitsuses ja kus selle tõttu kannatab avalike teenuste kvaliteet.
Et seda vältida, peavad rohelised oluliseks täiendada avaliku teenistuse seadust, korruptsiooniseadust ja loomulikult inimeste initsiatiivi suurenemist läbi otsedemokraatia.
Sammud, mis parandaksid kohalike omavalitsuste ja sealse rahva elujärge
*Tuleb konkreetselt lahti kirjutada kohaliku omavalitsuse ülesanded.
*Kohaliku omavalitsuse tulubaas tuleb viia vastavusse omavalitsusele pandud ülesannetega.
*Kohaliku omavalitsuse tulubaas peab suurenema (üksikisiku tulumaks omavalitsusele). Kohalikud maksud peaksid moodustama vastavusse enam kui poole kohaliku omavalitsuse tulubaasist, nagu see on Põhjamaades. Tulumaks peaks täies ulatuses omavalitsusele jääma.
*Eestis tuleb luua regionaalse planeerimise keskus, kuhu oleks koondatud kogu kohalikke omavalitsusi puudutav kompetents. Keskuse ülesandeks oleks viia süsteemselt ellu regionaalpoliitikat.
*Kohaliku omavalitsuse ametnikke peaks koolitatama regionaalse planeerimise keskuses.
*Maaomavalitsused tuleb kaotada. Nende ülesanded võiksid enda kanda võtta omavalitsusliidud. Järelevalvet omavalitsuste üle hakkaks teostama regionaalse planeerimise keskus, mis oleks Eestis jagatud neljaks geograafiliseks tegevuspiirkonaks.
*Regionaalse planeerimise keskus arendaks välja kohalike omavalitsuste e-teenuseid.
*Külavanema staatuse peaks määratlema selgesõnaliselt. Külaseltside ja külavanema staatus peab olema määratletud on just hajaasustusega aladel.
*Otsedemokraatia kohaliku omavalitsuse tasandil.
HERMO KUUSK, Erakond Eestimaa Rohelised
