Kuigi taasiseseisvunud Eesti riik saab varsti juba 30-aastaseks, võib siiski öelda, et omastehoolduse teemal oleme veel üsna noor riik ning arenemisruumi jagub. Selleks, et hooldajate olukorda Eestis parandada võeti Riigikogus hiljuti vastu seadus, millega nähakse ette riigi poolt tasustatud hoolduspuhkus sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale. Lisaks laiendatakse hoolduspuhkust saavate inimeste ringi. Tehtud otsusega me muidugi põhjamaade tasemeni ei küündi, kuid omastehoolduses on esimene reaalne samm inimeste abistamiseks siiski astutud.
Eestis on lõksu jäänud omaste hooldajaid üle 8000 inimese
See soovimatu koorem tabab inimesi mõistagi väga järsku ning ootamatult, peamiselt kas lähedase haigestumise järel või puudega lapse sündimise korral. Täna peab omaste hooldamisega igapäevaselt silmitsi seisma umbes 30 000 naist ning 17 000 meest, need on ametlikud arvud, kuid kindlasti on ka neid, kes pole teada andnud. See ööpäevaringne töö ei ole just kergemate killast ning abitut ema, isa, abikaasat voodis lebamas näha ei soovi meist keegi. Kuid pääsu oma lähedase hooldamisest siiski ei ole – haiget on vaja sööta, joota, mähkmeid vahetada, tõsta ning pakkuda ööpäevaringset tähelepanu. See kestab enamasti aastaid ja tihti pole oodata ka mitte mingisuguseidki paranemise märke. Hooldaja annab loomulikult endast kõik, kuid paraku on meil kõigil ühel hetkel piir ees ning jõudu lihtsalt pole.
Kuid lisaks vaimsele ja füüsilisele pingutusele tuleb hooldajal sageli ennast töölt lahti võtta, mistõttu katkeb tööstaaž või jäävad õpingud pooleli. Eestis on selliseid inimesi umbes 8000. Tihti ei saagi need inimesed enam tööturule tagasi ning kahjuks tunnevad nad ühel hetkel end ühiskonnast välja lõigatuna – tulemuseks läbipõlemine ja ummik. Samuti saab nende pension olema tulevikus väike ning ka riigil jäävad vajalikud maksud saamata. Inimesed muutuvad samal ajal üha kinnisemaks, tundes, et kellegi abile enam kindel ei saa olla.
Riigi poolt on väike tugi küll loodud, kuid inimesed on teadmatuses ning paraku ei oska ka nõu küsida nende vähestegi toetusvõimaluste kohta. Lisaks on ka toetused omavalitsuste poolt kahjuks erinevad, ja kuigi need haldusreformi järgselt veidi tõusid on need paraku siiski liiga väikesed.
Valitsus soovib omaste hoolduses keerata uue peatüki
Teema on Riigikogus viimasel ajal tekitanud suurt kõlapinda ning süsteemi paremaks muutmiseks on valitsus püüdnud läbi reaalsete sammude lahendusi leida, et inimesi veidigi abistada. Omastehoolduse küsimus on vajanud aastaid lahendamist, kuid eelmised valitsused ei pidanud küsimust aruteludeks tähtsaks ning pigem oli fookus suunatud mujale, kui inimeste heaolu parandamisse. See-eest on hoolduskoormuse küsimuses teinud väga tänulikku tööd omastehooldajate foorum, kes on teemat pidevalt meelde tuletanud.
Seni on riik tasustatud hoolduspuhkust pakkunud, kas puudega laste vanematele või nende hooldajatele, siis uus tava näeb seda ette ka täiskasvanud sügava puuetega inimeste hooldajatele. See laiendus on kahtlemata oluline, sest peame väärtustama kõiki inimesi, kes oma lähedase hooldamisega igapäevaselt tegelevad. Lisaks võimaldab seadusemuudatus alates 1. juulist tasustatud hoolduspuhkust sügava puudega inimese töötavale lähedasele või määratud hooldajale kuni viis päeva aastas töötasu alammäära ulatuses, mille maksab tööandjale Sotsiaalkindlustusamet. Kui Riigikogus vastu võetud seadus räägib sügava puudega isiku lähedase ja hooldaja võimaluste suurendamisest, siis alates jaanuarist 2021 ei ole puhkuse aluseks enam puue, vaid hooldusvajadus.
Hooldusvajaduse hindamine ning mille alusel hüvitisi makstakse jääb ministeeriumi välja töötada, kuid soov on lähiaastatel teha omastehoolduses veelgi konkreetsemaid samme. Välja on käidud idee siduda näiteks puhkuse saamine ka teistel tingimustel, kui vaid töölepingu alusel.
Keskerakonna soov on omastehoolduses edasistel aastatel täiendavaid samme astuda ning loodetavasti on sama meelt ka järgmine valitsus ja Riigikogu koosseis. Probleemi lahendamisega on vaja edasi minna, et omastehooldajate abistamiseks moodustuks üks terviklik süsteem.
MARIKA TUUS-LAUL, Riigikogu liige, Keskerakond
