Jõgeval Betti Alveri muuseumis tehti möödunud reedel kokkuvõtteid omaloominguvõistlusest “Betti Alveri jälgedes”. Seekord saabus üks võistlustöö isegi Küproselt. Selle autor, Käty Gavriilidis, on siiski pärit Jõgevalt.
Tänavusele omaloominguvõistlusele olid oodatud tööd kolmel teemal: “Oma häälega”, “Julm lobisev sajand” ja “Elu on alles uus”. Ent kirjutada võis ka vabal teemal. Võistlustöid saabus 27 inimeselt ning neid hindasid Jõgeva linnaraamatukogu direktor Sirje Narits ja raamatukoguhoidja Ene Sööt, Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tiina Tegelmann ning Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru.
“Meil kõigil oli suhteliselt sarnane nägemus, nii et kui oli vaja otsustada, keda esile tõsta, siis meil palju vaielda ei tulnud,” sõnas Toomas Muru. “Aga omaloomingu hindamine on samas alati subjektiivne. See pole nagu kõrgushüppes, et üks hüppab viis sentimeetrit rohkem ja teine vähem ning kõik on täpselt mõõdetav.”
Toomas Muru sõnul on see, kui autor on kirjutamist nautinud, teksti lugedes kohe tunda. Ning selliseid tekste oli seekord palju, kusjuures ka kõige nooremate, 7.-9. klassi õpilaste tööde hulgas. Gümnaasiumiõpilaste tööde hulgas oli aga juba üsna nõudlikke tekste.
Toomas Muru sõnul eristusid Palamuse õpilaste tööd teiste hulgast üsna selgelt.
“Paneb imestama, kui hästi osatakse Palamusel Lutsu pärandit ära kasutada ja selle abil kodukoha identiteeti tugevdada,” tõdes Toomas Muru.
Tema sõnul oli täiskasvanud kirjutajaid omaloomingukonkursil üksvahe üsna napilt. Tänavu oli neid aga jälle üsna tubli hulk – üheksa.
“Mõni neist kirjutajatest osales mõned aastad tagasi siinsamas Betti Alveri muuseumis toimunud loovkirjutamise kursusel ja sai siit tuule tiibadesse,” ütles Toomas Muru. “Ühel tollastest kursuslastest, Tea Lallil, on juba kaks romaani ilmunud, nii et ta on valinud kirjanikuks saamise raske tee, millel on siiski ka palju rõõme. Samas pole ta endiselt unustanud Betti-konkurssi: tema “45” on heale kujundile üles ehitatud lugu ja pakub paljudele äratundmisrõõmu.”
Toomas Muru sõnul joonistus konkursitöid lugedes välja värvikas ja mitmekesine pilt.
Elulised lood
Ene Sööt ütles, et pikkade aastate jooksul, mil ta žüriis kaasa on teinud, on kirjanduslikus “saagis” huvitavaid muutusi toimunud.
“Elulisust, mõnikord suisa poliitilisust on juurde tulnud. Seekord tõi sellist olulise märkamist kindlasti juurde üks välja pakutud teemadest — “Julm lobisev sajand”.”
Ene Söödi sõnul on Betti Alverile pühendatud konkursi tööde juures alati plussiks seos Jõgevaga. Seekord olid konkursil mõned head tööd, kus Jõgevat otseselt mainitud küll pole, ent kus Jõgeva motiivid on vägagi äratuntavad. Näiteks Käty Gavriilidise luuletuses “Ma tulin koju üle saja aasta” on see ilmselgelt Jõgeva, kuhu “saja aasta pärast” tullakse. Sellest annavad tunnistust fraasid “roheline linn”, “vana jaam”, “mustad linnud” jne. Selgemaid vihjeid polegi vaja.
Kadri Jürissaare “Lärmav elutuba” oli jälle hea näide sellest, kuidas kirjutaja püüab järele aimata Betti Alveri stiili, tema sõnamaagiat.
“Lugesin seda teksti kolm korda, kuni sain aru, et see on justkui luuletus-näidend, milles on kolm keskset tegelast,” ütles Ene Sööt. Veel sümpatiseeris talle Palamuse gümnaasiumi abituriendi Elina Laini kirjutatud lugu sellest, kuidas Arno ja Toots Palamuse kaupluse seinale ilmusid. Palamuse kaupluse seina ehib nimelt juba mõnda aega tänavakunstniku Edward von Lõnguse grafiti, mis kujutab Arnot ja Tootsi Tarantino filmist “Pulp Fiction” tuttavas poosis. Elina Lain annab pildi seinale ilmumisele vaimuka seletuse.
“Häid töid oli veelgi: Birgit Saar oskas näiteks väga lihtsate asjade najal ära seletada, mis on vabadus, Carolin Kangro kõneles oma loos “Lähedased on alati meiega” mõtlemapaneval viisil elust ja surmast, Anne Lamp Ida-Virumaalt, kellel on juba mitu luulekogu ilmunud, saatis aga jälle väga sisukaid luuletusi,” sõnas Ene Sööt.
Loob maailma
Mitme konkursil osalenuga vesteldes tuli välja, et kirjutamine on nende jaoks väga oluline ja südamelähedane.
“Olin vahepeal üheksa kuud Indias vabatahtlikul tööl ning kirjutasin sellel ajal päris palju,” ütles Aana-Liisa Kaste. “See andis mulle sisemise rahu ja võimaluse end eesti keeles väljendada. Rääkida polnud mul seda keelt ju kellegagi, aga sain siis vähemasti seda kirjutada.”
Palamuse gümnaasiumi abiturient Arnika Rästa lisas, et kirjutades saab ta luua päris oma maailma ja seda teistega jagada. Arnika kirjutab, kui teema sobib, meeleldi koolikirjandeid, ent tekste loob ta ka kodus enda lõbuks. Omaloomingukonkursile saatis ta loo sellest, kuidas Toots, Kiir ja Arno krati ehitasid.
Kaks Põltsamaa ühisgümnaasiumi tüdrukut, Carolin Kangro seitsmendast ja Lii Kundla üheteistkümnendast klassist, tunnistasid, et kirjutavad parasjagu raamatut.
“Kirjutamishuvi tuleneb mul ilmselt sellest, et loen palju,” ütles Lii Kundla. “Eelkõige meeldib mulle fantaasiakirjandus. Konkursile saatsin aga luuletused, milles püüdsin oma hinge ja olemust avada. Kavatsen need luuletused ka oma raamatus ära kasutada. Sellest tuleb tänapäevane noorsooromaan.
“Lapsed on tänapäeval tõeliselt andekad ja fantaasiat neil jätkub. Ning nad teavad maailma asjadest tihti rohkem kui õpetajad,” tõdes mitme konkursil osalenud Palamuse gümnaasiumi õpilase juhendaja, emakeeleõpetaja Tiiu Kirsimäe.
Omaloomingukonkursil “Betti Alveri jälgedes 2016” esile tõstetud
7.-9. klass
Doris Tell
Carolin Kangro
Birgit Saar
Aaser Truusa
10.-12. klass
Kadri Jürissaar
Lii Kundla
Elina Lain
Täiskasvanud
Tea Lall
Aana-Liisa Kaste
Riina Laanemets
Käty Gavriilidis
Anneli Lamp
(Omaloomingukonkurssi korraldavad Jõgeva linnaraamatukogu ja Betti Alveri muuseum)
RIINA MÄGI
