Enamikul tänastest põllumeestest on piisavalt elukogemusi teadmaks, et aastad ei ole vennad ja head saagiaastad vahelduvad kehvematega. Mõned muhedamad põllumehed unistavad isegi ilmataadi oma aktsionäriks meelitamisest, ikka selleks, et ühine huvi välistaks ikalduse võimaluse.
Ma ei tea, millega mõned poliitikutest külvivolinikud parajasti tegelesid, kui vanajumal tarkust jagas, aga kohal neid ilmselt polnud… Miks muidu on tuldud lagedale sooviga moodustada valitsuse juurde erikomisjon ning lärmakalt ja “laiapõhjaliselt” arutada põllumajanduses valitsevat kriisiolukorda.
Ühest küljest olen ma nõus mõistma, et tegemist on opositsioonile omase käitumisega. Samas tahaks selgitada, miks nimetatud initsiatiiv mulle lahmiv ja ebasiiras tundub.
Põllumajandus ei ole kriisis
Põllumajandus ei ole kriisis! Kui harutada põllumajandus lahti tootepõhiselt, siis ma ei ole midagi kuulnud kriisist mesinduses, istiku-, lille-, puuvilja- ja köögiviljakasvatuses, sea- ja linnukasvatuses või piimatootmises.
Kuigi suuremaid või väiksemaid tagasilööke oli igas sektoris, on kõige raskem praegu teraviljakasvatajatel, eriti sellel osal, kes panustasid seemnevilja ja leivavilja kasvatusse. Just see osa meie põllumajandusest vajab praegu kiireid ja häid lahendusi. Üheks võimaluseks rahapuuduse leevendamisel on 2008. aasta otsetoetuste võimalikult kiire väljamaksmine. PRIA omalt poolt on teinud kõik neist oleneva ja alustab väljamaksetega juba 28. novembril, mis on plaanitust paar nädalat varasem.
Ma jagan nende põllumeeste arusaama, kes maaelukomisjonis selgitasid probleemi olemust nii: praegune vilja kokkuostuhind on eelmise aastaga võrreldes kaks krooni madalam ja omahinnast väiksem. Ühe krooni hinnalangusest võib kirjutada selle arvele, et tänu erakordselt heale saagile Kesk-Euroopas on vilja maailmaturuhind niipalju langenud. Teise krooni hinnalangusest põhjustas meie vihmasest koristusperioodist tulenev vilja kvaliteedi langus. Kui siia lisada ka selle aasta suured kaod ning jätkuvad laenu- ja liisingmaksete kohustused, on selge, et üks osa teraviljakasvatajatest on keerulises olukorras. Riigi võimalik erakorraline abi peab olema suunatud ainult sellele sektorile, mitte määrima seda ühtlase (ja väga õhukese) kihina mööda kogu põllumajandust laiali.
Kriisi mõistet devalveeritakse
Väljendi “kriis” liiga sageda ja vastutustundetu kasutamisega me devalveerime selle mõiste sisu ja loome olukorra, kus tänaste poliitikute edevus tuleb põllumeestel saagikindlustuse süsteemi käivitumisel omast taskust kinni maksta.
Seda sellepärast, et kindlustusandjad on harjunud elama teadmises, et põllumajanduses valitseb alalõpmata üks kriis. Kui me soovist lõigata poliitilist kasu võimendame iga põllumajandusega seotud probleemi, muutume me varsti ise süüdlasteks selles, miks maaelu ja põllumajanduse maine nii madal on.
iii
KALEV KOTKAS, Riigikogu maaelukomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat
