Möödunud laupäeval ja pühapäeval tehti Tabivere rahvamajas teatrit enam-vähem hommikust õhtuni: seal toimunud maakonna näitemängupidustustel vaadati ära ühtekokku viisteist lavastust.
Ühest küljest kipub sellise koguse teatri “neelamine” kerget mürgistust tekitama, samas on harrastustruppidele selliseid kokkusaamisi väga vaja: seal saab ennast näidata ja vaadata, mida teised teevad. Kui truppide arv ning täiskasvanute ja õpilastruppide suhe muutub aastast aastasse (seekord oli täiskasvanuid rõõmustavalt palju — tervelt viie trupi jagu), siis üks asi kordub aastast aastasse: žüriiliikmete kurtmine selle üle, kuidas nad tegelikult ei tahaks üldse tegijatele hinnanguid anda ja pingeridu koostada.
“Minu arust on siin kõik tegijad sügavat kummardust väärt,” kinnitas ka üks tänavusi hindajaid, vabakutseline näitleja ja lavastaja Madis Kalmet. “Kui saaksin, siis annaksin preemia kõigile.”
Madis Kalmet kuulub nende teatriinimeste hulka, kes on veendunud, et harrastusteater ei peaks jäljendama professionaalset teatrit, vaid kulgema mingis hoopis omas voolusängis.
“Kui lavastuskarkass hakkab väga välja paistma, kui tükk on liiga “vormistatud”, siis muutub asi minu meelest päristeatri imiteerimiseks. Harrastusteatris peaks olema rohkem hasarti, mängurõõmu ja otsinguid.”
Otsida oma teed
Ka repertuaari valides võiksid harrastustrupid minna oma teed, mitte haarama hiljuti profilavalt läbi käinud tükkide järele.
“Minu arust võiksid harrastustrupid pöörduda eesti rahvaluule poole. Kolmeleheküljelised regivärsilised rahvalaulud räägivad ju terve omaette loo ära,” ütles Madis Kalmet. “Noortega saaks aga edukalt lavastada eesti lastekirjanduse avastamata klassikat. Harri Jõgisalul, Jaan Lattikul, Juhan Jaigil ja teistel on ju vahvaid või ka natuke müstilisi lugusid, mida lavale tuua. Ning kui lugu leitud, tuleks lavastajal asuda seda koos lastega n-ö lahti mängima, mitte ellu viima oma nägemust sellest.”
Keskastme truppide parim lavastus, Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja “Üks ennemuistne jutt” (lavastaja Lianne Saage-Vahur) oli just selline, nagu Kalmetile meeldib: tõi vaatajani rahvapärimusliku loo (lavastuse aluseks on Jakob Tamme “Hundi loomine”) ning noored näitlejad olid üksiti lavastuse kaasloojad.
Ühele keskastme trupile andis žürii ka Salvador Dali nimelise eripreemia sürrealismi eest. Nime pani preemiale Madis Kalmet isiklikult. Ilmselt tuleb juhendaja Eve Kochil nüüd oma õpilastele selgeks teha, kes on Salvador Dali ja mis on sürrealism, aga saal nautis noorte voorelaste lavastust “Rosalinde saatus” (selle aluseks on Ain Kaalepi poolt Oskar Lutsu “Kevades” leiduva Tootsi luiskeloo järgi kirjutatud näidend) täiega. Absurdihuumorit tuli lavalt kui kotiga ning lõpuks polnud enam tähtiski, mida üks või teine näitleja ütles, ikka ajas iga lause naerma.
Gümnaasiumiastme lavastustest tunnistati parimaks Jõgeva Ühisgümnaasiumi “Kalevipoeg” (lavastaja Maris Paas).
“See oli äärmiselt teatraalne ja mänguline lavastus, mida mängiti peaaegu tühjal laval ning tinglike rekvisiitidega,” ütles Madis Kalmet. “See oli hea näide sellest, kuidas keskenduda olemuslikule ja kõik sündmused, situatsioonid hästi välja mängida.”
Uued tegijad
Üsna mitu õpilastruppi lahkas Tabiveres n-ö aktuaalseid noorteprobleeme, mõistes muu hulgas hukka suitsetamist, joomist ja narkootikumide tarvitamist. Pahatihti jäädi seda tehes paraku harivate brošüüride tasemele.
“Noored peaksid laval ikka hea kirjandusega kokku puutuma,” arvas Madis Kalmet.
Täiskasvanute truppide lavastuste hulgast meeldis žüriile enim Tabivere teatri “Võidulaenu loosipilet” (lavastaja Tõnis Lepp). See lavastus on aga juba nii pikalt käigus olnud ning tuntust ja tunnustust kogunud, et sellest ei hakka siinkohal pikemalt rääkima.
Kui üldiselt annavad maakonna näitemängupidustustel tooni n-ö tuntud tegijad, siis aeg-ajalt tuleb nende hulka siiski ka uusi üllatajaid. Seekord oli kohal tuliuus Kasepää teatritrupp ning lausa kahe koosseisuga. Mõlemat juhendab Tabivere rahvamaja juhataja Erlend Kollom.
“Meie teatritrupi sünnis on “süüdi” Kasepää valla kultuuritöötaja Terje Paalits,” ütles üks trupi näitlejaist, Kasepää vallavalitsuse vanemsotsiaalspetsialist Rene Rumm. See, et vallavalitsus ja volikogu selle liikme Heiki Posti näol trupis esindatud on, pidas Rumm väga oluliseks: kui vallajuhid eeskuju näitavad, siis liituvad teatritrupiga ehk teisedki. Veel toredam oli Rummi arvates see, et noortetruppi lausa kümme liiget tuli. Nii et teatrivanker on Kasepääl suure hooga veerema lükatud.
i
RIINA MÄGI
