Palamuse gümnaasiumiosa Luua metsanduskooliga liitmise soov on tekitanud tormi veeklaasis – igale maakonnale lubatud ühe riigigümnaasiumi asemel tahetakse Jõgevamaal tont teab mida teha! Meil on oma riigigümnaasium olemas ja me peaksime vait olema…
Ometigi kaaluti möödunud kevadel väga tõsiselt võimalust liita Põltsamaa ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa sealse ametikooliga. Sellest ei tulnud midagi välja, sest tulevase kooli asukohas ei suudetud kokku leppida.
Töötab suure poliitika vastu
Kui Palamuse vald käis sama idee välja, näidati neile punast tuld. Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale? Metsanduskoolil on soovitatud oma liistude juurde jääda. Kuid oma liistude juurde võib jääda ka erandeid sallides. See aga ei mahu ametnikele üldse pähe.
Me oleme nii väike riik ja nii väike rahvas, et me peaks hoolikalt läbi kaaluma kõiki võimalusi ning olema väga paindlikud. Oma jäärapäise erandeid mitte salliva hariduspoliitikaga peletavad haridusametnikud maalt minema viimased perekonnad. Sest nende lastel pole enam vähimatki võimalust kodunt mõnekümne kilomeetri kaugusel haridust saada. Tartus ja ka Jõgeval, kus puuduvad õpilaskodud, paljud maapered oma lapsi koolitada ei jõua. Eriti suuremad pered, kus korraga kolm-neli last koolis käib.
Täiesti arusaamatu on, et kui neljapäeval pidas minister ideed kaalumist väärivaks, siis esmaspäeval teatasid tema alluvad hoopis teistsugusest seisukohast. Kas ka ministeeriumis ei tea üks käsi, mida teine teeb? Või on minister pidevalt Tallinnas ning ametnikud Tartus elavad oma elu ja toimetavad omatahtsi?
Igasugune erand on ametkondade jaoks väga raske, sest pole täpselt teada, kuidas asjad minema hakkavad. Kõik hoiavad kiivalt oma positsioonist kinni ega soovi midagi muuta. Riik lähtub praegu sellest, kuidas temal on mugavam ja lihtsam asju korraldada. Kahjuks ei mõelda sealjuures üldse inimese peale, st kuidas inimesel oleks parem ja mugavam.
Küllap kardetakse Tartus sedagi, et erandite lubamine Luual töötab suurele poliitikale vastu – Tartu Tamme gümnaasiumis on bioloogia suund, samuti reaalkallak Nõos. Häid õpilasi ei pruugi kõikidesse koolidesse jätkuda. Palamuse ei ole Nõo ja Tartu ega ka Jõgeva konkurent.
Luuale võinuks tulla rakendusbioloogia suund. Tugevad teadusklassid võivadki jääda Tallinna ja Tartusse, siit metsast tulevad pigem haritud praktikud, kes tunnevad loodust ja teavad, mida nad teevad. Metsanduskool metsade keskel saab õpilasi tunduvalt rohkem metsa viia ning anda neile just praktilisi teadmisi.
Luua metsanduskoolil on olemas ühiselamud ehk noortele saab pakkuda õpilaskodu, mida Jõgeval ja Tartus pole. See on kaugemalt pärit õpilastele suureks plussiks.
Normaalne klassikomplekti suurus olnuks 15 +5, kui sellest pooled tulnuks Palamuselt ja ülejäänud üle Eesti Luuale kokku. Suurematest klassidest keegi ei unistanudki.
Eesti metsandussektor hoolib Luua metsanduskoolist. Palamuse vallavanem metsanduskooli nõunike kogu liikmena tõi mõtte gümnaasiumiosast möödunud suvel ka nende inimeste ette. Metsanduskooli nõunike kogu jõudis seisukohale, et kui rakendussuunast tuleks ka igast lennust juurde üks tõsiusklik metsamees, on Eesti metsandus võitnud.
Iga otsuse taga on inimesed
Palamuse gümnaasiumiosa mittejätkamine puudutab eelkõige õpetajaid, maa soola. Gümnaasiumiosa sulgemine tähendaks paljude pedagoogide töötuks jäämist. Jõgevamaal nad vaevalt rakendust leiavad.
Jõgevamaa gümnaasiumisse pole seni Palamuse ja Saare vallast läinud õppima ühtegi last. Saarelt on lapsed ammu käinud Palamusele kooli, sest bussiühendus toimib, Jõgevale nii head bussiühendust pole. Praegu Palamuse gümnaasiumiosas õppivatest noortest on kolmandik pärit Saare vallast.
Samad probleemid nagu Luual ja Palamusel on ka Olustveres, kus Suure-Jaani kooli gümnaasiumiosa ühineks meelsasti Olustvere teenindus- ja maamajanduskooliga. Sama võiks kõne alla tulla Räpinas, sest sealsetel noortel on pikk maa Põlvasse gümnaasiumisse sõita, mõistlikum on anda gümnaasiumiõpet koos Räpina aianduskooliga. Kas nüüd on kriips peale tõmmatud ka nendele lootustele?
Koolide kokkupanek olnuks heaperemehelik suhtumine. Ja kui need gümnaasiumiosad ükskord hääbunuks, siis loomuliku protsessina.
i
HELVE LAASIK
